Eesti Energia puhaskasum oli esimeses kvartalis mullusest üle kolmandiku võrra väiksem

Eesti Energia kontserni müügitulu ulatus esimeses kvartalis 500 miljoni euroni ning normaliseeritud puhaskasum 89 miljoni euroni. Kontsern tootis esimeses kvartalis rekordilised 646 gigavatt-tundi taastuvelektrit.

Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm selgitas, et kuigi kontserni müügitulu ja kasum võrreldes möödunud aastaga langesid, siis äritegevuse rahavoo vaates oli tegemist hea kvartaliga. „Tugev rahavoog võimaldab meil jätkata strateegiliselt vajalike investeeringutega, et kasvatada puhta ja taskukohase elektri osakaalu ja kaasajastada elektrivõrku,“ ütles Tamm.

Esimeses kvartalis langesid elektri turuhinnad Eestis 9 protsenti, Lätis 13 protsenti, Leedus 14 protsenti, Poolas 38 protsenti ning Soomes 6 protsenti. See oli ka Tamme sõnul põhjus, mis ettevõtte müügitulu ja kasumi vähenemist enim mõjutas.

Läbi aegade suurim taastuvelektri toodang

Esimeses kvartalis tootis Eesti Energia kontsern 1225 gigavatt-tundi elektrit, millest rekordilised 646 gigavatt-tundi toodeti taastuvatest allikatest. „Näeme, et nõudlus puhta ja taskukohase elektri järele on jätkuvalt suur. Tootsime esimeses kvartalis rekordilises koguses rohelist elektrit ja näeme, et lisanduvate tootmisvõimsuste toel jätkab kontserni taastuvelektri toodang kiiret kasvu ka tulevikus,“ selgitas Tamm.

Seoses madalate elektri ja gaasi turuhindadega vähenes kontserni mittetaastuvatest allikatest toodetud elektritoodang esimeses kvartalis 24 protsendi võrra 579 gigavatt-tunnini. Fossiilse elektritootmise vähenemise ja 20-protsendilise taastuvelektri toodangu kasvu tõttu moodustas taastuvelektri osakaal kontserni elektritoodangust 53 protsenti.  Aasta varem moodustas kvartali taastuvelektri toodang kogutoodangust 42 protsenti.

Investeeringute fookuses on taastuvenergia ja elektrivõrk

Kontserni investeeringud ulatusid 168 miljoni euroni. Tamme sõnul on ettevõtte fookus praegu pooleliolevate investeeringute lõpule viimisel. „Keskendume hetkel Enefit Greeni ehituses olevate tuule- ja päikeseparkide valmimisele, mis aitaksid tulevikus turule taskukohasemat ning keskkonnasäästlikumat elektrit. Ühtlasi aitaks nii tuule- ja päikeseparkide kui ka Enefit 280-2 pürolüüsitehase valmimine tagada kontsernile stabiilset rahavoogu,“ selgitas Tamm. „See aitaks strateegiliselt oluliste investeeringutega jätkata ka tulevikus.“

Üle poole kontserni investeeringutest, 105 miljonit eurot, moodustasid Enefit Greeni arendusinvesteeringud tuule ja päikeseparkidesse. Teine suurem osa, 22 miljonit eurot suunati elektrivõrkude arendamisse.

Vedelkütuste tootmismaht ja müügimaht püsisid esimeses kvartalis mullusega samas suurusjärgus ehk vastavalt 129 000 tonni ja 110 000 tonni.

Kontserni normaliseeritud EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli esimeses kvartalis 137 miljonit eurot ehk 32 protsenti väiksem kui mullu samal perioodil. Kontserni normaliseeritud puhaskasum oli 89 miljonit eurot, mis on 38 protsendi võrra väiksem kui mullu. Enim mõjutasid tulemust elektrihinna langus kogu Läänemere regioonis ja sellest tingitud väiksem elektritoodang põlevkivielektrijaamades.

2024. aasta esimeses kvartalis panustas Eesti Energia maksude ja keskkonnatasude näol kokku 83 miljonit eurot. Sellest 25 miljonit eurot moodustasid erinevad otsesed maksud ja 58 miljonit eurot CO₂ emissioonikulu turuhinnas.