Ökonomistid esimese kvartali majanduslangusest: elu on siiski veidi paremaks minemas

Täna avaldatud sisemajanduse kogutoodangu kiirhinnangu järgi oli Eesti majandus võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga võrreldes 2,1 protsenti väiksem.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnas, et tegemist on kiirhinnanguga, mis on seotud märkimisväärse ebakindlusega ning neid numbreid korrigeeritakse sageli hiljem märkimisväärselt. „Esimesed SKT numbrid avaldatakse mai viimasel päeval,“ lisas ta.

„Vaadates majanduse muid numbreid, on pigem tõenäoline, et selle aasta esimeses kvartalis majandus veidi langes, kuid see langus oli väiksem kui varasematel kvartalitel. SKT statistika järgi langes eelmise aasta kolme kvartaliga SKT 1,8 protsendi võrra, et saada 2,1% aastast langust, oleks SKT pidanud kvartalivõrdluses langema 0,3 protsendi võrra. See suurusjärk läheks kokku seni avaldatud teiste andmetega,“ arvas Uusküla.

Tema hinnangul oli jaekaubandus aasta alguses languses. „Eelmise kvartaliga võrreldes oli langus 1,8 protsenti. Selleks, et tööstustoodang püsiks esimeses kvartalis eelmise aasta lõpu tasemel, oleks pidanud ta tõusma märtsis paar protsenti,“ sõnas ta.

„Valitsuse kulutuste mõju on oodatavalt neutraalne või veidi negatiivne, sest kulutuste osas kasvu ei olnud, kuid käibemaksu tõus tõstis maksutulu. Kuna tarbimine vähenes, siis positiivselt poolelt on esimeses kvartalis arvatavasti vähenemas kaupade väliskaubanduse defitsiit,“ kirjeldas Uusküla. Tema sõnul on võimalikud ka ühekordsed muutused investeeringutes, põhivara kulumis või muudes segatuludes, mis võisid SKTd positiivselt mõjutada. Need ei ole aga pigem märgid majandustsükli faasi selgest muutusest.

Uusküla arvates on elu siiski veidi paremaks minemas. „Palgad on tõusmas kiiremini kui hinnad juba poolteist aastat. Kuigi eelmise tasemeni on veel veidi minna, siis paranemisemärke on siin näha. Hõive on langenud vähe ja tööpuudus kasvanud vaid veidi hoolimata reaalpalga tõusust, seeläbi on palgatulu ka terves majanduses kasuteel. Samuti on oodata aasta jooksul intressimäärade langust kui euroala inflatsioon jääb püsima praegusel või sellest madalamal tasemel,“ rääkis ta.

SKP langus vastas ootustele

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul vastas SKP langus üldjoontes siiski ootusele. „Kuigi statistikaameti pressiteates on kirjas, et SKP jäi neljanda kvartaliga võrreldes samale tasemele, näitab meie esialgne arvestus, et see oli siiski veidi väiksem ja seega majanduslangus jätkus,“ lisas ta.

„Eesti majanduslangus taandub visalt, kuid meie prognoosi järgi peaks see aasta teisel poolel aastases võrdluses kasvule pöörduma. Üha enam on tegureid, mis toetavad majanduskasvu taastumist, kuid Swedbanki prognoosi järgi jääb Eesti majandus sel aastal siiski 0,5% langusesse,“ sõnas Mertsina.

Tema sõnul on majanduse üldine kindlustunne veel väga nõrk, kuid see on eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes veidi paranenud. „Majanduse üldine kindlustunne on olnud üsna hea näitaja SKP muutuse kohta,“ ütles ta.

„Jaekaubandusettevõtete müügimahu langus esimeses kvartalis küll aeglustus, aga kui lisada sellele mootorsõidukite müük, oli pilt oluliselt kehvem. Samas on inimeste ostujõud juba alates möödunud aasta keskpaigast paranenud ja ka üsna hästi vastu pidanud tööturg peaks majanduskasvu taastumist toetama,“ hindas Mertsina.

Mertsina järgi aeglustus aasta alguses nii töötleva tööstuse kui ka kogu tööstussektori tootmismahu langus. Samuti on taandunud maksebilansi järgi ja püsivhindadesse arvutatuna kaupade ja teenuste ekspordi vähenemine. Ka välisnõudlus hakkab tema sõnul tasapisi paranema. „Kaupade ja teenuste ekspordi langus on taandumas ja tööstusettevõtete ekspordiootused, mis on küll veel üsna pessimistlikud, on põhjast paranema hakanud. Samas pidurdab sel aastal kaupade eksporti Soome ja Rootsi nõrk nõudlus, seda eriti ehitusturul. Kui kaupade eksport on langenud alla pikaajalist trendi, siis teenuste eksport ületab seda,“ ütles ta.

„Intressimäärade langus peaks tooma ettevõtetele ja majapidamistele küll leevendust, kuid selle mõju majandusele jääb sel aastal veel tagasihoidlikuks, kuna laenulepingutes muutuvad intressikulud järk-järgult ja alles mitme kuu järel,“ hindas Mertsina.