Magusa joogi maksu eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Riigikogus läbis täna esimese lugemise magusa joogi maksu eelnõu, millega soovitakse vähendada liigset suhkru tarbimist ja suunata inimesi eelistama vähem magusaid ja magustamata jooke.

Ühtlasi soovitakse seadusega motiveerida tootjaid vähendama joogiretseptides suhkru kogust ja magusainete kasutamist. Koos teiste tegevustega toetab magusa joogi maks rahvastiku tervisenäitajate parandamist ja tervislikke valikuid soodustava keskkonna loomist.

Kõiki probleeme uus maks ei lahenda

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul ei lahenda ainult magusa joogi maks kõiki rahvatervisega seotud probleeme ja väljakutseid iseseisvalt, vaid on üks viis, kuidas inimesi suunata tervislikema valikute juurde. „On üldteada, et terviseedenduse meetmete ja sekkumiste mõjutegureid on palju. Siiski on eelnõuga kavandataval sekkumisel oma mõju suunata nii tootja kui tarbija eelistusi tervislikema toodete tootmisele kui ka teisalt tarbimisele. Koos teiste tegevustega toetab magusa joogi maks rahvastiku tervisenäitajate parandamist ja tervislikke valikuid soodustava keskkonna loomist,“ lisas Sikkut.

Terviseminister selgitas, et limonaadid ja magusad joogid paistavad kõrge suhkrusisaldusega toodete hulgast hästi silma. „Me ei soovi tänaste hinnatõusude juures muuta kallimaks põhitoiduaineid nagu leib või jogurt, uus maks peab olema hästi sihitud ja selle maksmine välditav. Magusad joogid ei ole vajalik osa toidulauast. Magusate jookide tarbimist seostatakse mitmete tõsiste tervisemuredega, nagu 2. tüüpi diabeet, südameveresoonkonna ja maksa haigused, samuti mõjutab see suutervist ja soodustab ülekaalu teket. Igaühel oleks kasulik nende tarbimist vähendada,“ selgitas Sikkut.

Maksust on vabastatud suhkruta mahlad

Eelnõu järgi maksustatakse ka magusainete kasutamine jookides. Ka magusainete pikaajaline tarbimine võib tõsta näiteks südame-veresoonkonnahaiguste ja teist tüüpi diabeedi riski, ühtlasi ei soovita WHO magusaineid kasutada kehakaalu kontrolli all hoidmiseks. „Et tootjad ei asendaks suhkrut sünteetiliste magusainetega, mille pikaajaline mõju ei ole meile teada, tuleb ka need maksustada,“ selgitas terviseminister.

Eelnõu järgi kehtestatakse 2026. aasta esimesest jaanuarist maks neile magustatud jookidele, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta ja/või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub sellest, kui palju suhkrut sisaldab ja kas kasutatakse magusaineid: alla 8g/100ml suhkrut sisaldavatele jookidele kehtib maksumäär 15 senti liiter, üle 8g/100ml suhkrut sisaldavatele jookidele kehtib maksumäär 45 senti liiter. Magusaine sisalduse korral kehtib joogile maksumäär 15 senti liiter.

Maksust on vabastatud puuvilja-, marjamahla ning köögiviljamahlad, millele ei ole lisatud suhkrut ega magusainet. Samuti on vabastatud piim ja piimatooted ning piima asemel tarbitavad taimsed joogid. Selliseid tooteid ei maksustata, kuivõrd need on oluline osa täisväärtuslikust ja toitainete sisalduse poolest tasakaalustatud toidulauast.

Tootjad saavad retsepte muuta

Maks on astmeline, et motiveerida tootjaid suhkru kogust ja magusainete kasutamist joogis vähendama ning suunata inimesi kõrge suhkrusisaldusega jookide hinnatõusuga eelistama väiksema suhkrusisaldusega ja magusaineteta jooke. Tootjatel on võimalus joogiretseptide muutmisel vähendada enda maksukoormust.

Seadus on määratud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Prognoosi kohaselt laekub maksust riigieelarvesse 2026. aastal ca 25 miljonit eurot. Eelduste järgi maksu laekumine järgnevatel aastatel väheneb, sest magusate jookide maksustamine suunab inimesi tarbima vähem jooke.