1. Oluline on selgelt läbi mõelda, kas suvekorter on pigem endale teiseks koduks või väljaüürimiseks mõeldud kinnisvara, sest sellest sõltub vara rahastamine. „Ise elama asudes on suvekorterit võimalik rahastada kodulaenuga, mille tingimused on soodsamad. Võimalik on taotleda ka koos elukaaslasega. Kui suvekorter on mõeldud väljaüürimiseks ja investeeringuks, siis on otstarbekas kasutada eralaenu,“ märgib Annika Goroško.

2. Tuleks kaaluda, kas teise kinnisvara soetamine ja üleval pidamine on jõukohane ka juhul, kui plaanid muutuvad või kinnisvara väljaüürimisel esineb tagasilööke, näiteks kui plaanitav üüritulu katkeb. „Laenumaksetele lisanduvad ka kommunaal- ja halduskulud, ootamatud remonditööd ja muud kulutused, mis kinnisvaraga kaasas käivad,“ juhib Goroško tähelepanu.

3. Suvekorteri ostu on võimalik toetada olemasoleva vara tagatiseks seadmisega. „Tuleks läbi mõelda, kas oleks otstarbekas võtta lisalaenu hoopis olemasoleva vara vastu, kui selle turuväärtuses on ruumi. Samuti saab olemasoleva vara võimalusel kaasata lisatagatisena, mis võib laenutingimusi parandada,“ sõnab Goroško. Lisatagatis peab olema laenuvaba ja kuuluma laenutaotlejale, vajadusel saab kaasata ka mitu sellist lisatagatist.

4. Naljaga pooleks on igal kinnisvaral ainult 3 olulist kriteeriumi – asukoht, asukoht, asukoht. „Seega läbi tuleks mõelda, kus ostetav suvekorter võiks asuda ja kas valikus on ainult Pärnu või Haapsalu või on põnevaid suvituskohti teisteski linnades,“ tõstatab Lenne Kontor küsimuse. Missugused on olulisimad kriteeriumid korteri asukoha osas, lähtub Kontori sõnul ilmselt sellest, kas ja kui tihti sooviks inimene korterit ise kasutada. „Enda jaoks sagedasti kasutuses olev elupind võiks olla lihtsasti ligipääsetav ja sellise korteri puhul saab rohkem lähtuda ka oma isiklikest eelistustest, mis endale lihtsalt rohkem meeldib. Kui korter on investeeringu ja valdavalt väljaüürimise eesmärgil valitud, tasub mõelda, mis enamikule klientidest võiks huvi pakkuda. Või valida just hoopis midagi erilist, mis teiste majutuspakkumiste seast positiivselt eristub ja on tänu sellele tulevikus ilmselt rohkem nõutud,“ arutleb Kontor.

5. Eesti väikelinnades on tihti puudu ka pikaajalistest üüripindadest. Tihti õnnestub üürihuvilisega kokku leppida, et ta kasutab korterit ülejäänud aja aastast, aga suvekuudeks kolib välja ja sel ajal on korter vaba kas lühiajaliseks üüriks või endale kasutamiseks. Kontor soovitab enne ostu uurida, kuidas üüripindade pakkumine ja nõudlus konkreetses asukohas on ja mis võib seda mõjutada. Näiteks kas linnas on palju erinevaid tööandjaid või võib mõne suurema tööandja kolimine koheselt ka linnaelanikele mõju avaldada? Igal juhul tasub mõelda, mida korteriga hooajavälisel ajal teha saab ja kui lihtne oleks sinna pikaajalist üürilist leida. „Seega kuigi mõtled peamiselt suvise kasutuse peale, siis Eesti oludes on siiski iga kinnisvara puhul soojapidavus, küttevõimalused ja küttekulud oluline kriteerium, mis investeeringu tasuvust mõjutab,“ rõhutab Kontor.

6. Korteri asukohast tähtsuselt järgmine aspekt, mis mõjutab üüritulu suurust ja ka seda, kui palju pind tühjalt seisma peab, on eristumine. Ka suurema pakkumise olukorras võidavad need, kes millegagi positiivselt eristuvad. See võib olla mõni sisekujunduslik nüanss, mida on võimalik teinekord väga lihtsate ja soodsate vahenditega lisada. „Seepärast ei tohiks karta veidi värskendust vajavat ruumi, sest ilmselt saab selle kätte parema hinnaga ja just seal saab ka toredaid eristuvaid nüansse lisada. Kui on valida rõdu, terrassi või hoovi kasutamise võimalusega korter, siis on see kindlasti mõne teise pakkumisega võrreldes eelis,“ annab Kontor nõu.