Informaatika ühendab endas kõiki IT võlusid ja võimalusi

Tänapäeval ei ole enam palju töökohti, teenuseid või isegi hobisid, mida tehnoloogia areng ei mõjutaks. Nutikate tarkvaralahenduste ja mugavate kasutajaliideste abil kogeme IT laialdasi võimalusi peaaegu kõiges, mida silm hoomab, käsi katsub ja kõrv kuuleb. Selleks, et olla tulevikus ise üks selliste lahenduste loojaid, annab parimad eeldused laiapõhjaline TalTechi informaatika õppekava.

Informaatika bakalaureuseõppekava pakub laia valikut infotehnoloogia alaseid teadmisi, mille hulka kuuluvad tarkvaraarenduse baasoskused, uuenduslike tehnoloogiate, nagu masinõpe, tehisintellekti ja robootika, rakendamisoskused ning loomulikult kõige selle jaoks vajaliku matemaatilise baasi omandamine.

Õppekava programmijuht ja riiklikult aasta õppejõuks valitud Ago Luberg sõnab, et informaatika bakalaureuseõpe sobib neile, kellel on huvi IT-valdkonna vastu, kuid kelle täpsem erialane fookus alles selgub. „Me tahame välja koolitada inimesed, kes piltlikult öeldes lisaks autoga sõitmise oskusele teaksid täpselt ka seda, mis toimub kapoti all,“ toob Luberg ilmeka võrdluse.

Mänguline ja praktiline õpe

Õppekava juures on oluline osa teooria praktilisel rakendamisel. Seetõttu sisaldab kolmeaastane õpe muu hulgas mänguprojekti, veebiprojekti ja uurimisrühmadesse kaasamist.

„Mänguprojekt annab tudengitele võimaluse õppida tarkvaraarendust videomängu tegemise kaudu,“ selgitab programmijuht. Tegemist on Lubergi sõnul tudengite jaoks väärtusliku ja võib-olla ka ühekordse kogemusega. „Need, kes lähevad hiljem tööle veebiarenduse peale, ei saakski muidu ehk kunagi sellist ettevõtmist kogeda,“ ütleb ta. Lisaks koodi kirjutamise ja serveriülese andmevahetuse komponendile arendab projekt programmijuhi sõnul ka tiimitööd ning ajaplaneerimist, sest projektiga töötatakse meeskondades ja loodava mängu keerukuse saavad tudengid ise valida.

Veebiprojektis keskendutakse Lubergi sõnul juba süvendatumalt tehnoloogilisele poolele. „See on kõige laiema haardega aine, sest valdav enamus tööandjaid värbavad tänapäeval spetsialiste tööle just veebiarendusoskuse põhjal,“ selgitab ta.

Uurimisrühmadesse kaasamine toimub õppekava teises pooles, ja selle käigus saavad tudengid lahendada ebatavalisemaid ülesandeid. „Seal ei ole fookuses mitte mõne veebilehe või rakenduse loomine, vaid näiteks mõni suurem andmeteadusel või masinõppe arendamisel põhinev projekt,“ tutvustab Luberg. Samuti loob uurimisrühma töös osalemine võimaluse jätkata sama projektiga ka magistriõppes magistritöö raames.

Tiimitöö ja probleemide lahendamine tähtsal kohal

Informaatika õppekava sarnaselt sellega seotud erialadega kätkeb endas ka meeskonnatöö- ja probleemilahendamise oskusi. „Keskendume sellele, et võimalikult palju tuua õppesse tiimitöö osa, sest hiljem tööturul tegutsedes jõuab lõpetanu varem või hiljem arusaamani, et suuri asju IT-s päris üksi välja ei arenda,“ ütleb programmijuht.

Samuti on tema sõnul oluline ülikooliõpingute käigus kogeda probleemipõhist lähenemist. „Tööandja võib inimese programmeerimisoskust täiendada vastavalt oma spetsiifikale, aga oluline on see, et tööle asudes oleks inimene proovile pandud erinevates situatsioonides. Kui sa lahendad õpingute jooksul erineva ülesehitusega IT-probleeme, on üsna tõenäoline, et hiljem tööandja juures oled mõne sellise probleemiga juba kokku puutunud ja oskad sellele lahendust pakkuda,“ mõtestab Luberg lahti õppekava probleemikeskse lähenemise kasulikkuse.

Vilistlaste kogemused

Kui tehnoloogiavaldkonna lõpetanute ja tööturul tegutsevate spetsialistide hulgas võis aastaid täheldada tugevat meeste enamust, siis viimasel ajal on üha rohkem IT-valdkonda sisenenud ka naised. Seda kinnitab asjaolu, et 2022. aastal kandideeris TalTechi informaatika õppekavale lausa 40 protsenti naisi.

Ühe vilistlasena tasub välja tuua praeguseks magistrantuuri jõudnud Annemari Riisimäe, kes hindas õppekava puhul enim praktilisust ja rõhku tiimitööle. „Enne informaatikasse astumist ma ei oleks osanud arvata, et suudan esimese aasta lõpus väikese tiimiga funktsionaalse ja lõbusa arvutimängu valmis teha. Alla aasta sain aga tugeva teoreetilise ja praktilise programmeerimise baasi ning oskasin oma teadmisi rakendada,“ ütleb Riisimäe, kel eelnevad informaatikaalased kogemused puudusid. Samuti toob ta õppekava kasuliku osana välja veebiprojekti. „See andis vajalikud teadmised ja oskused, et hiljem edukalt praktikale saada,“ ütleb ta.

Informaatika õppekava vilistlane on ka Ando Saabas, kes on praeguseks lisaks bakalaureuseõppele lõpetanud ka magistri- ja doktoriõppe ning töötab Microsofti kohalikus AI-arendusosakonnas. „Ma arvan, et ülikoolihariduse eelis oli ja on see, et see annab laiapõhjalised teadmised väga erinevatest IT ja arvutiteaduse valdkondadest, sealhulgas teoreetilisest arvutiteadusest, mida omal käel on väga raske omandada,“ ütleb Saabas. Hetkel kuumade valdkondadena nimetab ta küberturvet ja tehisintellekti, kuid need võivad tulevikus muutuda. „Ülikoolist saadud tugevate üldteadmiste ja korraliku programmeerimisoskusega on võimalik küllalt lihtsalt ümber orienteeruda just nendele teemadele, mis hetkel olulised on,“ leiab ta.

Miks tasub TalTechi informaatikat õppima tulla?

Programmijuht Lubergi sõnul on IT-pädevused justkui kirjaoskus, millega edasisele erialasele karjäärile teed sillutada. „Lugema ja kirjutama õpime me kõik, need oskused loovad meile vajaliku baasi, et ükskõik millisele erialale ja ametikohale hiljem spetsialiseeruda. IT-ga on suures plaanis sama – õpi peamised tõed selgeks ja saad ise valida, kas teed karjääri tarkvaraarenduses, majanduses või isegi keemiatööstuses,“ kirjeldab ta õppekava lõpetanute avaraid võimalusi. Kui suur osa lõpetajatest lähevad tema sõnul tavalise arendustöö peale, siis põnevamaid väljakutseid leitakse näiteks Bolti, Wise’i, Milremi, Starshipi ja teiste tipptasemel tehnoloogiaid rakendavate tegijate juures.

On aga üks asi, mida programmijuht õppekava puhul teoreetilistest teadmistest ja praktilistest oskustest veelgi olulisemaks peab – võrgustik. „Kui sa tuled informaatikat õppima, siis tahes-tahtmata saad sa osaks sellest seltskonnast ja kommuunist, kellega sa jääd suhtlema ka pärast ülikooli lõppu ja kelle kaudu leiad ehk esimese töökohagi,“ sõnab Luberg. Kogukonnatunnet ja sõprussuhteid aitavad arendada umbes kaks korda aastas toimuvad väljasõidud, kus toimub ka eriala temaatiline seminar, aga kus peamine rõhk on vabas õhkkonnas suhtlemisel ja erinevatel vaba aja tegevustel.

Informaatikatudengid on ka ise aktiivsed ürituste korraldajad. „Kui alguses olin mina erinevate kursusega seotud ürituste initsiaator ja vedaja, siis mida aeg edasi, seda rohkem on tudengid selle ise üle võtnud ja praegu on mul tükk tegemist, et kõikide ürituste ja algatustega sammu pidada,“ ütleb ta. Näiteks tegid TalTechi informaatikatudengid hiljuti ka oma Instagrami konto kasutajanimega @informaatikud.

Vaata ka TalTechi avatud uste päeval programmijuht Ago Lubergi peetud loengut teemal „Miks (mitte) õppida IT-d?“.

Hiljuti tuli välja ka TalTechi podcast, kus Ago Luberg käis rääkimas programmeerimisest ja IT-erialast üldiselt.

Rohkem infot õppekava ja sisseastumistingimuste kohta

Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik