Kantsler Kuningas: MKMis jälgitakse hoolega huvide konflikti vältimist

On hea, et lobitegevuse teema on tõstatunud, see võimaldab ka avalikult arutleda selle piiride ning lubatud ja taunitava tegevuse üle, ütleb Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas. Ta toob välja 8 punkti, mida organisatsioon on meedias puhkenud arutelust õppinud.

1) MKM on ministeerium, kuhu ettevõtjad sageli pöörduvad riigiga suhtlemiseks. Seetõttu on mõistetav, et ka Tiit Riisalo juhib justiitsministeeriumi lobistide registri juhtimislaua statistika kohaselt kohtumiste arvu poolest seda pingerida. Sandra Särav näiteks on 5. kohal ning ministri endine nõunik Aleksei Jašin 7. kohal. See näitab, et ministeeriumis on täie tõsidusega suhtutud lobistidega kohtumisest teatamisse.

2) Lobitegevuse registreerimine põhineb Eestis ainult taval, mitte seadusel. Seega tulekski laiemalt arutada, et mis infot peaks lobitegevuse register kajastama. Ministeeriumi veebilehele uuendatakse kvartaalselt andmeid kohtumiste kohta lobistiga. Sealt saab ka teada, mis teemal kohtumine toimus, kellega ja millal. Samuti on kirjas, et kes kohtusid ministeeriumi poolt. Hetkel pannakse sinna kirja nii füüsiliselt kui elektrooniliste vahendite kaudu toimunud kohtumisi ja eelnevalt kokku lepitud telefonikõnesid. Need on ka MKM-i registris kirjas.

3) Korruptsioonivaba Eesti juht heidab MKMile ette, et me pole saatnud avalikkusele sõnumit, et peame lobitegevuse registreerimist ja teadvustamist oluliseks. MKM tegeleb sellega pidevalt ja süsteemselt ning on ka meedias tõdenud, et ka e-kirjade registreerimisse tuleb edaspidi suhtuda hoolikamalt.

4) MKM on olnud ja on edaspidi üks suurimaid lobistidega suhtlemisest teavitajaid riigis, mõnes kvartalis isegi suurim teavitaja. Näiteks 2024.a. I kvartalis registreerisime 42 kohtumist. Vastav süsteem töötab ja kõik kohustatud isikud (minister, tema nõunikud, kantsler ja asekantslerid) annavad kord kvartalis avalikkusele aru oma lobikohtumistest.

5) Korruptsiooniennetuse nõustamisega tegeleb ministeeriumis siseauditi osakonna juhataja, kes abistab alati küsimuste korral ja tuletab lobitegevuse avalikustamise olulisust meelde igal võimalusel. Meil kehtib põhimõte „pigem rohkem kui vähem“, st registrisse jõuavad sageli ka kohtumised, mis on olnud ka varem avalikustatud.

6) MKM-is on olnud puudusi lobistide meilitsi saadetud pöördumiste kandmisega avalikku dokumendiregistrisse. Oleme pööranud käesoleva juhtumi valguses ja ka varem sellele tähelepanu, kõik töötajad on saanud asjakohase juhendi, samuti on sellest räägitud juhtkonna ja osakondade koosolekutel ning juhised on avaldatud ka siseveebis ning saadetud kõigile töötajatele e-kirjaga.

7) MKM pole seni registreerinud lobiregistris kirjalikke lobistide pöördumisi, seda otseselt juhend ei nõua. Kuid kaalume tulevikus ka nende infovahetuste kandmist lobiregistrisse.

8) Mis puutub asekantsler Sandra Särava tegevusse, siis ta pole jätnud registrisse kandmata lobikohtumisi Boltiga, sest neid pole toimunudki. Vastupidi, Sandra on teavitanud nii tööandjat kui ajakirjandust, et ta ei tegele ühegi Bolti teemaga.

Lõpuks on ju ka lobitegevuse register suhteliselt uus töövahend – see on loodud alles 2022. aastal ning pole siiani ka suuremat avalikkuse huvi pälvinud. Vast oleks aeg ka arutada, millist väärtust lobitegevuse register ühiskonnale annab ja kas kohustust lobikohtumiste avaldamiseks tuleks laiendada ka riigikogu liikmetele, kohalike omavalitsuste volikogude liikmetele, suurematele ettevõtetele ja organisatsioonidele ning kas paremaid otsuseid aitaks langetada see, kui lobiregistrist võiks leida fakte ka toimunud telefonikõnede ja saabunud e-kirjade kohta.