Alates 2022. aasta keskpaigast algas Euroopas justkui uus ajajärk: Euroopa Keskpank (EKP) muutis intressikeskkonna positiivseks. Selle sammu mõju tunneme iga päev nii otse kui kaudsemalt.
Euroopa Keskpanga intresside kergitusega tuli kaasa ka turul kujunev euribor. Kui esialgu jäi karmistunud rahapoliitika mõju igapäevaelust kaugeks, siis juba sügiseks tundsid otsest mõju ka Eesti inimesed, ettevõtted ning majandus tervikuna. Enamiku laenu- ja liisingulepingutega seotud kuue kuu euribori kasv 4% juurde muutis laenumaksed kallimaks ning aina vähem raha jäi kukrusse alles. Põhimõtteliselt kallines 100 000 euro suuruse laenu kuumakse aastaga 250 eurot. Ehk veidi alla viiendiku eelmise aasta keskmisest palgast.
Laenuvõtjad on reaalsusega kohanenud
Tänaseks on laenuvõtjad enam kui aasta kestnud reaalsusega kohanenud, kuid kallinenud laenumaksed ei ole kaugeltki ainus kõrgete intressimäärade mõju. Esiteks on kõrged intressid koos hinnakasvuga söönud augu tarbijate rahakotti ja pannud ettevõtted rahalistesse raskustesse, eriti kui niigi ots-otsaga kokku tuldi. Kuigi see võib tunduda irooniline, on rahakotti jäänud väiksem kupüüride arv osaliselt aidanud ka hinnakasvu aeglustada. Tarbitakse vähem ning juba ettevaatusest hoitakse rohkem kokku. Teatrit ei külastata nii tihti, mõned asjad jäetakse poeletile või ostetakse singi asemel võileivale vorst. Ka riigieelarvest võtab kallim laenuraha suurema tüki. Positiivse poole pealt on suurenenud hoiuste pealt makstav intress, mis oli viimati sama kõrgel tasemel 2008. aastal.
Samal ajal teevad ettevõtted vähem investeeringuid, toodavad vähem ning selle tõttu vajavad ka vähem töötajaid. See omakorda on viinud töötute arvu mõningase kasvuni. Kui eelmisel aastal oli töötuse määr 6,3%, siis aprilliks on Töötukassas registreerunuid 7,7%. Kuid ometi ei ole tegu suure numbriga, sest ajas tagasi vaadates jääb praegune töötuse määr pigem madalaks.
Kallim laenuraha on vähendanud ka ehitustegevust ning kinnisvara ostu-müügitehingute arvu. Ehk kinnisvara ostetakse vähe ning kaubaks lähevad pigem järelturu korterid kui uusarendused. Ka kinnisvarahindade suur koroonakriisi järgne paisumine on taganenud. Kui veel 2021. aastal kasvasid eluaseme hinnad 15,1% ning 2022. aastal ületas hinnakasv lausa 22%, siis eelmisel aastal alanes see 5,9% juurde.
Samas ei saa unustada, et hoopis suurema löögi meie majandusele andsid Vene-Ukraina sõja mõjud seal hulgas kõrged energiahinnad, mis ka teised hinnad lakke viisid. Saime väga väljakutsuva aasta ehk sisuliselt tundsime sõja tõttu euribori mõju võimendatult. Tegelikult ei ole meie riik nii kõrget hinnatõusu kui 2023. aastal enne näinud, mil kuine inflatsioon kohati 25% piirimaile ulatus. Ka käimasoleval aastal on maksutõusud hoidnud Eesti hinnakasvu euroala keskmisest ligikaudu 1,7 korda kõrgemal tasemel.
Turud ennustavad euribori langust
Tänane põletav küsimus on, millal hakkab Euroopa Keskpank baasintressimäärasid langetama, mis tooks kaasa ka euribori kahanemise ja majandusele leevendust. EKP on selgelt ja kaljukindlalt väitnud, et tugineb intressimäärade seadmisel andmetele. Eriti olulised on just kaks näitajat: euroala inflatsiooni ehk hinnatõusu langemine 2%-ni ning töötuse määr koos palgakasvuga. Seejuures tuleks pilgud pöörata just Saksamaa, Prantsusmaa ja suure laenukoormusega Lõuna-Euroopa riikidele, nagu Itaalia ja Hispaania.
Kuna need majandused on suured ja moodustavad euroalast kokku ligikaudu 74%, mõjutab seal toimuv enim ka statistilisi näitajaid. Ning läbi selle ka euroala tasandil tehtavaid otsuseid, seal hulgas Euroopa Keskpanga otsust intresse langetada. Võrdlusena oli Eesti majanduse osa kogu eruoalast 2023. aastal 0,3% ehk väga väikese mõjuga.
Ka majanduse olukord on riigiti väga erinev. Kui Eesti majandus on 8 kvartalit langenud, siis näiteks Hispaania ja Portugal on püsinud 2023. aastal üle 2% kasvus. Saksamaa ja Prantsusmaa majanduskasv seevastu olnud nullilähedane. Seega on euroala suurte riikide majanduste püsimine olnud üheks teguriks, miks intresse ei ole veel langetatud.
Kuid praegused märgid viitavad, et liigume oodatud suunas. Kuna euroala inflatsioon alaneb praeguse 2,4% juurest 2% poole, siis juuni langetust segaks praegu vaid euroala keskmise palgatõusu liigne kiirenemine, ent see on vähe tõenäoline. Siiski võib eeldada, et ilmselt alustab keskpank tasa ja targu ning esimene intressilangetus jääb 0,25 protsendipunkti juurde, et majanduse reaktsiooni jälgida ning äkilisi muutusi vältida. Sealt edasi võiks veel ühte või kahte 0,25 protsendipunktilist langetust oodata sügisel. Aasta lõpuks ootavad finantsturud kuue kuu euribori väärtust vahemikus 3,25 kuni 3,5%.
Samas tuleb liigse kindlusega olla ettevaatlik, kuna ootamatused võivad intresside langetuse edasised plaanid pea peale pöörata. Kui Lähis-Idas toimuv sõda peaks veelgi hoogu koguma, ähvardab see naftahinnad kallimaks tõsta. Tagajärjeks oleks mitte ainult nafta vaid ka teiste hindade kasv. See lükkaks omakorda kummuli EKP senised inflatsiooniprognoosid ning viiks kaugemale tulevikku ka intressimäärade, seal hulgas euribori, madalama taseme.
Euribori languse positiivne mõju
Kindel on aga see, et euribori langus tooks kaasa küllaltki magusad mõjud. Kõige otsesemalt tunneksid inimesed laenumakse odavnemist. Sisuliselt jääks alles rohkem raha, mis teistpidi mõeldes oleks tuntav nagu palgatõus.
Samas jõuab euribori muutus kohale viitega: kuue kuu euriboriga seotud laenulepingu intress muutub kaks korda aastas ehk iga kuue kuu tagant. Kui intresse langetataks esimest korda juunis, peaks laenumakse vähenemine olema kõigile aasta lõpuks kohale jõudnud. Ning loomulikult hakkaks see ka majandust ergutama. Madalamad intressid peaks ärksamaks muutma ka aktsiaturud, kuna soodustab ettevõtete tulemuste paranemist.
Peale euribori oodatava languse on laenuvõtja jaoks hea uudis Eesti Panga poolt aprillis leevendatud regulatsioon, mis kasvatas inimeste maksimaalset laenusummat sama suureks kui enne intressitõuse. Keskmise palga saaja saab nüüd ligikaudu 22 000 eurot rohkem laenu kui veel aasta alguses. Põhimõtteliselt muutus läbi selle kallima eluaseme ost taas kättesaadavamaks. Lihtsam on ka oma eluase suurema vastu vahetada ning laenu kõrval midagi liisida või laenuperioodi hoopis lühendada.
Koos euribori langusega võiks see kinnisvaraturgu mingil määral juba sellel aastal elavdada. Samas jääb kohene mõju pigem piiratuks ning sellel aastal näeme ilmselt veel rahulikult kulgevat kinnisvaraturgu.
Seljataga on olnud kõrge hinnakasv, suuremateks väljaminekuteks, näiteks eluaseme ostuks, on olnud raskem koguda ning inimeste ostujõud pole veel taastunud. Ka intresside tase ei lange sellel aastal ilmselt palju. Samas võib suuremat aktiivsust oodata järgmisel aastal, kui ostujõud taastub.
