OECD soovitab Eestil maksutulu kasvatada. Efektiivne võiks olla kinnisvaramaks

Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD) soovitab Eestil üle vaadata kulud ja võimalused keskpikas perspektiivis maksutulu kasvatada.

„Meie selge siht on riigirahandus korda teha ja hakata puudujääki vähendama. Selles on üks võtmetegureid kulude ülevaatamine koos eelarverevisjoniga. Maksudest on meie põhitähelepanu hetkel mootorsõidukimaksu seadustamisel, mille vajalikkust tunnustab ka OECD,“ märkis rahandusminister Mart Võrklaev.

Kinnisvara maksustamist Eestis arutatud pole, kuigi see võiks OECD hinnangul olla üks efektiivne tuluallikas. „Praegu oleme andmas omavalitsustele rohkem otsustusõigust maamaksu määrade osas,“ sõnas Võrklaev.

OECD toetab magusate jookide maksu

Tervishoiusüsteemis tuleb OECD hinnangul tegeleda nii tervishoiutöötajate järelkasvu kui ka pikaajalise rahastuse kokkuleppimisega. Kulusid tõstavad elanikkonna vananemine, kuid vaja oleks panustada ka üldise tervishoiuteenuse ja kiirema ravi kättesaadavusse. Samuti tuleks parandada tervishoius efektiivsust, nt rohkem tulemuspõhist rahastamist ja konkurentsi ravimiturul. Kuna enam kui pool täiskasvanutest on Eestis ülekaalulised, toetab OECD magusate jookide maksustamist ja soovitab ebatervislike toitude maksustamist laiemalt.

„Meie omaosaluskoormus tervishoiuteenuste tasumisel on erakordselt kõrge – oluliselt üle nii OECD soovitatud piiri kui ka keskmise ning paraku paistame sellega negatiivselt silma rahvusvahelises võrdluses,“ sõnas terviseminister Riina Sikkut. „Me peame inimeste omaosaluskoormust selgelt vähendama ja seepärast tuleb meil riigipoolset tervishoiu rahastust suurendada. Seda enam, et tervisekassa eelarve on kasvavas puudujäägis ning tänane maksusüsteem ei ole tervishoius enam jätkusuutlik,“ ütles Sikkut.

Terviseminister lisas, et samal ajal on tähtis, et nii nagu OECD soovitas, laiendaksime Eesti elanike ravikindlustusega kaetust. „Universaalne ravikindlus võimaldaks suhteliselt väikeste kulude juures ennetada meil tulevikus tõsisemaid tervisemuresid ning tagada arstiabi kättesaadavuse igale Eesti elanikule,“ lisas Sikkut.

Ettevõtted ei tule digitaliseerimisega kaasa

„Olen OECD-ga nõus, et majanduse konkurentsivõime kasvatamise ja tootlikkuse suurendamisele on vaja sisulisemat tähelepanu. Sealhulgas näiteks aktiivsetele tööturumeetmetele, et oskuslikult reageerida tööturu vajadustele. Tootlikkusse panustavad positiivselt rohelise ülemineku ja digitaliseerimise edendamine, mis on meie prioriteetideks,“ rääkis Võrklaev. Rahandusministri sõnul toob OECD raport välja ka ühe murettekitava tendentsi, et ettevõtted ei tule digitaliseerimisega piisavalt kaasa. „Digitaliseerimise kogupotentsiaali ära kasutamiseks oleks vaja protsesse selgelt kiirendada – selleks on meil ette nähtud ka üksjagu EL-i raha.“

Rahandusminister lisas, et investeeringud puhtasse energiasse, mida valitsus on nüüd aidanud kiirendada muu hulgas EL-i vahendite toel, parandavad ka meie energiasõltumatust ja -julgeolekut.

Võrklaeva sõnul näeb ta samuti selget vajadust tõhustada innovatsiooni avalikkuse ja erasektori koostöös. „Nii saame teha rohkem ja teha paremini ning riigina on meil sellest ainult võita,“ ütles rahandusminister.

OECD tutvustas teisipäeval Tallinnas oma värsket raportit Eesti majanduse olukorrast koos poliitikasoovitustega edaspidiseks. Seal on hinnatud Eesti majandus- ja eelarvepoliitika olukorda, tootlikkuse ning kliimamuutustega seotud väljakutseid, seekord analüüsiti põhjalikumalt ka tervishoiu valdkonna rahastamist. OECD materjalidega saab tutvuda siin.