Eesti Pank: aprilli hinnakasvu aitas piirata energia odavnemine

Euroala keskmisest on Eesti hinnatõus endiselt hoogsam ja jaanuaris tõusnud käibemaks hoiab hinnatõusu Eestis aasta lõpuni kiirema. Sellest olenemata liigub olukord paremuse poole.

Energia odavnemine tõi kaasa eluasemega seotud kulutuste odavnemise, kuna nii ulatuslikult kõikunud elektri hind kui ka maagaas olid kodutarbijale senisest soodsamad. Kuivõrd on nende osakaal tarbijakorvis märkimisväärne, aitaski see aprilli hinnakasvu piirata. Tööstuskaubad kallinesid mullusega võrreldes 2,2%, samasse suurusjärku jäi ka toidukaupade kallinemine.

Seevastu alusinflatsioon, mis väljendab hinnakasvu ilma kõikuvate energia- ja toiduhindadeta, oli aastavõrdluses 5,4% ning võrreldes märtsiga 1,3%. Suurema osa sellest tõusust andsid erinevad teenused, sh transporditeenused. Teenuste kallinemise tingis tõenäoliselt tööjõukulu suurenemine ja palgakasvu edasikandumine teenuste lõpphinda.

Lennupiletihindade hoogne kasv näitab, et Eesti elanike reisimine on elavnenud ning piletite järele on nõudlus suurenenud. Selle aasta jaanuarist aprillini teenindas Tallinna lennujaam juba rohkem reisijaid kui pandeemia-eelse 2019. aasta samal perioodil.

Hinnatõusud pirdurduvad

Aprillis jätkus ka käibemaksutõusu edasikandumine toodete ja teenuste lõpphindadesse, kuna aasta alguses oli maksutõusu mõju hindadele osaline. Siiski on viimastel kuudel kiiresti kasvanud nende kaupmeeste hulk, kes näevad, et lähiajal jäävad hinnad muutumatuks. Kui aasta alguses ootas järgnevaks kolmeks kuuks hinnatõusu 62% Konjunktuuriinstituudi küsitletud kauplustest, siis aprillis oli nende osakaal langenud 36%le.

Oodata on veel teisigi hinnakasvu pidurdavaid tegureid. Näiteks on nafta kuu aja tagusest tasemest odavnenud ligi 10%, mis võiks kaasa tuua ka pisut soodsama jaemüügihinna. Hetkel on Eesti tanklates nii bensiini kui ka diislikütuse hind makse arvestamata Euroopa Liidu riikidest üks kallemaid.