Terminali juhatuse liige: pärast diislikütuse aktsiisi tõusu on Eesti taas Euroopa esiotsas

Alates 2027. aastast maksavad Eesti tarbijad kütuse eest iga-aastaselt ca 100 mln eurot enam. Paratamatult vähendab see aga Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Õnneks või kahjuks on diislikütuse maailmaturuhind olnud väga palju volatiilsem, mistõttu vähemalt esialgu on maailmaturu hinnalangus nullinud alates 1. maist rakendunud 2,7-sendise ning käibemaksuga korrigeerituna 3,3-sendise diislikütuse aktsiisitõusu. Nimelt on alates 23. aprillist diislikütuse maailmaturu tonnihind langenud 795 dollarilt 768 dollarile, mis teeb eurodes väljendatud hinnalanguseks koos käibemaksuga 3,2 senti liitrist. Seega on diislikütuse maailmaturu hinnalangus täielikult kompenseerinud aktsiisitõusu. Tegelik pilt on aga veelgi rohkem tarbijad rõõmustav, sest samal perioodil ehk võrreldes 23. aprilliga on diislikütuse liitrihind tanklates hoolimata aktsiisitõusust hoopiski langenud 1,629 eurolt 1,569 eurole, mis teeb hinnalanguseks 6 senti liitrist.

Tänavune diislikütuse aktsiisitõus on paraku alles algus, sest järgneva kolme aasta jooksul ootab tarbijaid ees koguni kolm täiendavat aktsiisitõusu, mis rakenduvad igal aastal 1. mail ja seda kuni 2027. aastani. Nii tänavuse kui ka järgneva kolme aasta summaarseks diislikütuse aktsiisitõusuks kujuneb kokku 12,1 senti, mis koos käibemaksuga teeb 14,8 senti liitrist. Kui veel aprillis oli diislikütuse aktsiis Eestis 0,372 €/l, siis 2027. aastaks tõuseb aktsiis tasemele 0,493 €/l ilma käibemaksuta.

Eesseisvate diislikütuse aktsiisitõusudega kerkib Eesti Euroopa Liidu aktsiiside edetabelis Soome järel koguni neljandale kohale, kusjuures Soome aktsiisile jääb Eesti alla vaid 1,8 sendiga liitrist. Diislikütuse aktsiisi esimene ja teine koht kuuluvad vastavalt Iirimaale ja Hollandile, kuid vahed Eestiga on väga väiksed – Hollandile jääme alla 2,3 sendiga ning esimesel kohal olevale Iirimaale kaotame 3,4 sendiga. Euroopa tänasest keskmisest diislikütuse aktsiisist 0,4 €/l oleks Eesti aktsiis aga koguni 18,9% ehk 9,3 sendi võrra liitrist kõrgem (kõik eeltoodud aktsiisid ja aktsiisivahed on ilma käibemaksuta).

Diislikütuse aktsiisimäärade muutumine on olnud Eestis nagu sõit ameerikamägedel. Kui 2015. aastal oli diislikütuse aktsiis Eestis 0,393 €/L, siis kõigest kahe aastaga tõsteti see Taavi Rõivase juhitud valitsuse poolt 2016. ja 2017. a. aktsiisitõusudega 10 sendi võrra kõrgemale ehk 0,493 eurole liitrist. Antud tasemel püsis diislikütuse aktsiis kuni 2020. aasta aprilli lõpuni, sest koroonakriisi esimesel aastal väljakuulutatud eriolukorra järel otsustas Jüri Ratase valitsus langetada diislikütuse aktsiisi koguni Leeduga samale tasemele 0,372 €/L, kus see püsis kuni k.a aprilli lõpuni.

Diislikütuse hind muutub Euroopas üheks kallimaks

Diislikütuse kui transpordikütuste aktsiisi osas on oluline jälgida lõunanaabrite aktsiisipoliitikat. Eriti oluline on, et diislikütuse hind ei oleks Eestis kallim kui see on Lätis, Leedus ja Poolas. Täna oleme paraku aga teekonnal, mis teeb diislikütuse hinna Eestis Euroopa üheks kallimaks ning sellega kaasneb mitu probleemi.

Esiteks, viib eesolev diislikütuse aktsiisitõus pikamaa vedusid tegevate transpordiettevõtete diislikütuse tankimise Eestist välja nii nagu see juhtus aastatel 2016-2017, mille tulemusel liikusid koos kütuse tankimisega Eestist välja ka diislikütuse aktsiisimaksud ja aitasid hoopiski kaasa Läti ja Leedu maksutulude kasvule. Juba tänavusest aktsiisitõusust tulenevalt on diislikütuse aktsiis Eestis 2,6 sendi võrra liitrist kõrgem kui Leedus ning 3,3 sendi võrra liitrist kõrgem kui Poolas (ilma käibemaksuta). Seega on tõenäosus suur, et tänavuse aktsiisitõusuga on negatiivne mõju Eesti veondusele juba ette garanteeritud.

Teiseks, kannatab diislikütuse aktsiisitõusust aga Eesti majandus tervikuna, sest kallim kütus naaberriikidega võrreldes tõstab Eesti ettevõtete sisendkulusid, mille tulemusel tootmine ja teenused muutuvad Eestis kallimaks, mis seeläbi halvendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Kolmandaks, ei saa ära unustada ka sisevedusid korraldavaid Eesti transpordiettevõtteid, kes hakkavad oma tööd kaotama Läti ja Leedu vedajatele – viimased sisenevad Eestisse paagitäie palju odavama kütusega ja saavad seega osutada transporditeenust soodsamatel tingimustel. Abiks ei ole ka kabotaažireeglid, kuna välisvedajad on nendest varasemaltki osavalt mööda hiilinud.