Liikmetelt saabunud tagasiside kohaselt halvendab töötukassa kaudu makstava töötutoetuse kaotamine paljude töötute majanduslikku olukorda, kaob ravikindlustus, vähendab töötute motivatsiooni töötukassasse pöördumiseks ja vähe oluline pole seegi, et muudatus suurendab sotsiaaltöötajate niigi väga suurt töökoormust.

Täna puudub selge mehhanism, kuidas riik omavalitsustele toimetulekutoetuse (TTT) taotluste arvu kasvuga tekkivat täiendavat halduskoormust kompenseerib nii, et see ka omavalitsuste tegelikud kulud katab (praegu riigi poolt makstav tasu TTT, kui riikliku toetuse menetlemiste eest, ei kata omavalitsuste tegelikke kulutusi).

Töötutoetuse kaotamine vähendab veelgi töötute motivatsiooni uue töö leidmiseks

„Töötu isik peaks olema pigem töötukassa vaateväljas, mitte sõltuma sotsiaalsüsteemist. Töötute aktiivsuskohustuse täitmise ja iseseisva toimetuleku saavutamise motivatsioon on suurel osal toimetulekutoetuse taotlejatel üsna madal. Töötutoetuse kaotamine vähendab veelgi nende motiveeritust ennast töötukassas arvele võtta ja tööd otsida. Töötukassa senine roll inimesi motiveerida aktiivselt tööd otsima, jääb kavandatud muudatuse realiseerumisel täielikult täitmata, mis soodustab pikaajalist töötust. Inimestel kaovad sotsiaalsed garantiid, omavalitsuse kulu ravikindlustamata isikute raviarvete tasumisel suureneb, süvenevad vaimse tervise probleemid,“ kommenteeris Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

Kindlasti suurendab see muudatus sotsiaalosakonna töökoormust. Registreeritud töötuse määr oli 2024 a. veebruaris juba 8,1 % ja registreeritud töötuid oli siis 55 570 inimest. Töötutoetuste määramiste arv veebruaris 2024 oli 2763 inimest (töötukassa kodulehe andmetel). Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et prognoosi kohaselt kasvab töötutoetuse kaotamisega toimetulekutoetuse saajate arv ca 570 võrra. Kahjuks ei selgu eelnõu väljatöötamiskavatsusest, kuidas sellisele järeldusele tuldi või millisel analüüsil see hinnang põhineb.

„Kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete koormus on juba täna väga suur. Kui riigi poolt tuleb ülesandeid üha juurde, siis kukuvad kohalikud omavalitsused varsti lihtsalt kokku ja ma ei pea silmas vaid rahalisi ressursse, vaid ka inimressurssi, võimekust tagada tööruumid ja muu tööks vajalik. Ehk siis kogukulu teistpidi pigem kasvab, sest iga uue süsteemi juurutamisega, ümber organiseerimisega, võimekuse loomisega kaasnevad kulud. Sisulist võitu ei ole ja kaotajaks on ikka tavakodanik,“ ütles Viljandi linna sotsiaalameti juhataja Karin Kiis.

Pered jäetakse nii riigi kui ka omavalitsuse abita

Muudatuse põhjenduseks on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et töötutoetus ja TTT on omavahel dubleerivad toetused. Ollakse pigem seisukohal, et töötutoetus ja TTT ei ole omavahel dubleerivad toetused. Töötutoetus on isikupõhine toetus inimesele, kes ei ole tööhõives. Toimetulekutoetus on vajaduspõhine toetus leibkonnale, kellel ei ole tagatud toimetulekupiir. Ehk leibkondade toimetulek läheb veelgi madalamaks, sest n.ö piiripealsed pered ei saa abi ei omavalitsuselt ega riigilt.

Üks omavalitsus tõi tagasisides ka väga praktilise näite: 4-liikmeline pere, eluasemekulud kokku 550 eurot, pereisa saab töötasu 1310 eurot neto, pereema jäi töötuks, ei saa töötuskindlustushüvitist, sest sunniti lahkuma poolte kokkuleppel, peres on kaks last, esimene täisealine, kes ei saanud vahetult pärast kooli lõpetamist tööle, on töötuna arvel, teine laps alaealine. Pere toimetulekupiir on 760 eurot (pere esimene täisealine liige 200, teine ja kolmas täisealine mõlemad 160, alaealine 240 eurot). Kui ema ja täisealine poeg saavad töötutoetust, on pere sissetulek 2035,4 eurot. Kui töötutoetus asendatakse „toimetulekutoetuse võimalusega“, siis on pere sissetulek 1310 eurot ning toimetulekutoetust ei maksta, kui eluasemekulud on nt 550 eurot.