Läti Luminori peaökonomist Žygimantas Mauricas kirjutab Facebookis, et Vilnius on Tallinnast ette läinud. „See avaldab muljet, arvestades, et aastal 2014 oli Tallinna piirkond Vilniusest 22% ja aastal 2004 isegi 40% rikkam,“ lisab ta.

Kolmandal kohal on ootuspäraselt Läti pealinn Riia, millest ei jää aga palju maha Leedu linn Kaunas. Kui 2015. aastal oli Riia ja Kaunase rikkuse vahe 30%, siis viimaste, 2022. aasta andmete kohaselt on vahe ainult 19%. Rikkaimate piirkondade esimese 15 seas on seitse regiooni Leedust, viis Eestist ja Lätist vaid kolm.

Graafiku aluseks on nominaalne SKT elaniku kohta. Eesti SKT elaniku kohta oli viimati 76% Euroopa Liidu keskmisest ja Leedus 67%. Pealinnade puhul oli vastav näitaja Vilniuses 100% ja Tallinnas 99%. Tallinn (Harjumaa) moodustab Eesti SKT-st 60%, Vilnius (Vilniuse maakond) Leedu SKT-st aga 44%. Läti puhul on vastav Riia piirkonna näitaja 69%.

Balti riikide kõige vaesem piirkond on Ida-Lätis asuv ajalooline Latgale. See on Lätile suur probleem, eriti kuna sealsest elanikkonnast on lätlased vaid 46% – enamuse moodustavad venelased ja valgevenelased. Samuti näeb seal tänavapildis rohkem vene keelt ja ka kohalikud eelistavad inglise keele asemel kasutada vene keelt. Latgale SKT elaniku kohta sarnaneb Venemaa ja Valgevene omaga.

Mauricas võrdleb oma postituses Latgalet Narvaga – Narvas on eestlasi vaid 18%, kuid piirkond on Latgalest kaks korda – ja Venemaast lausa neli korda – rikkam.