Ekspordi languse põhi jäi eelmise aasta keskele, mil see kahanes aastases võrdluses 28%. Ekspordilangus taandub ka püsivhindades ehk mahtudes. Lisaks välisnõudluse aeglasele kosumisele hakkab lähikuudel ekspordilangust pidurdama eelmise aasta madalama baasi mõju.
Veerand ekspordilangusest tuli nii märtsis kui ka esimesel kvartalil kokku mööblitööstuse toodete väljaveo vähenemisest, millest omakorda olid suurima mõjuga kokkupandavad ehitised. Kui mööblile lisada puittooted, siis tõusis nende kahe kaubagrupi osakaal ekspordi languses juba enam kui 40 protsendini. Samas oleks eksport vähenenud ka ilma nende kaupadeta.
Riikide järgi oli nii märtsis kui ka esimesel kvartalil kokku suurima mõjuga ekspordi vähenemine Soome ja Rootsi. Märtsis oli nende kahe riigi osakaal ekspordilanguses ligi 70%, esimesel kvartalil aga ligi 60%. Põhjamaadest (Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist) kokku tuli märtsis aga üle 90% ekspordilangusest (esimeses kvartalis ligi 70%). Samas oleks märtsis Eesti päritolu kaupade eksport vähenenud ka ilma Põhjamaadeta – kuigi, see langus oleks olnud üsna väike.
Majanduskasvu pidurdab ebapiisav nõudlus
Üle kolmveerandi Eesti tööstusettevõtetest peab ebapiisavat nõudlust – nii kodumaist kui välisnõudlust - suurimaks majandustegevust piiravaks põhjuseks. See osakaal on oluliselt suurem, kui Soomes, Rootsis ja teistes Balti riikides. Eesti tööstusettevõtete ekspordiootus lähikuudeks on küll tasapisi paranenud, kuid see on tublisti allpool pikaajalist keskmist. Ettevõtete eksporditellimused on küll põhjast veidi ülespoole liikunud, kuid need on ikka veel väga väikesed. Läti ja Leeduga võrreldes on meie tööstusettevõtete ekspordiootus ja hinnang eksporditellimuste kohta oluliselt halvemad.
Kuigi Eesti kaupade ekspordi osakaal maailmas on marginaalne, on see liikunud üsna sarnaselt maailma kaubandusmahu muutusega. Nii nagu Eestiski, jäi maailmakaubanduse tugevaim vähenemine möödunud aasta kolmandasse kvartalisse. Veebruaris pöördus maailma kaubandusmaht aastases võrdluses juba kasvule ja sel aastal peaks see veelgi paranema. Euroala, kuhu läheb pool Eesti kaupade ekspordist, ostujuhtide indeks näitab alates märtsist majandusaktiivsuse suurenemist - see tuleb peamiselt tugevamast teenuste sektorist.
Kaupade ekspordi taastumine saab olema aeglane
Kuigi Eesti üldine välisnõudlus peaks sel aastal paranema, pidurdab ekspordi taastumist nõrk nõudlus Soome ja Rootsi ehitus- ja kinnisvarasektorist. Kui Rootsi majandus näitab sel aastal tõenäoliselt vaid väga tagasihoidlikku kasvu, siis Soome majandus jääb jätkuvalt langusesse. Nii võib prognoosida Eesti kaupade ekspordile aeglast taastumist.
Swedbanki käesoleva aasta tööstusuuringu järgi plaanib üle poole ettevõtetest uutele turgudele laieneda. Samas on olulisemad uued sihtriigid ettevõtete jaoks jätkuvalt Saksamaa ja kõik Põhjamaad.
Ettevõtete toetused ja turukaitse mõjutavad üha enam maailmakaubandust. Diskrimineerivate meetmete arv tõusis järsult koroonakriisi ajal ja nende kasv jätkub. Selle peamiseks põhjuseks on küll USA ja Hiina suured toetused oma ettevõtetele rohemajandusele üleminekuks, kuid see on sundinud ka paljusid teisi riike samaga vastama. See aga muudab oluliselt rahvusvahelist konkurentsikeskkonda ja mõjutab ka Eesti kaubandust.
