Baltimaadest kapitali kaasamine muutub väikestele ja keskmistele ettevõtetele kergemaks
Rahandusminister Mart Võrklaev allkirjastas määruse, millega lihtsustatakse Baltimaade väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks (VKE) kapitali kaasamist. Selleks kehtestatakse Balti riikides väärtpaberite väiksemamahulise avaliku pakkumise korral teabedokumendi koostamisele ühtsed nõuded.
„Mul on hea meel, et me teeme aktiivset koostööd Balti kolleegidega meie kapitalituru arendamiseks. See aitab ka Eesti ettevõtetele parandada kapitali kättesaadavust ja ühtlasi suurendada võimalusi väärtpaberitesse investeerimiseks. Loodetavasti lähiajal kiidab riigikogu heaks ka väärtpaberite prospekti lävendi suurendamise, mis lihtsustaks ettevõtetele kapitali kaasamist veelgi,“ ütles rahandusminister Mart Võrklaev.
Vastavad teabedokumendi koostamise nõuded leppisid Leedu, Läti ja Eesti omavahel kokku 2023. aasta lõpus. Lätis ja Leedus on ühtlustatud nõuded juba 2023. aasta lõpus kehtestatud. Nüüd hakkavad need rahandusministri määrusega kehtima ka Eestis.
Ühtne teabedokument
Kehtestatud nõuded aitavad vähendada eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele kulusid, võimaldades neil korraldada avalikke pakkumisi kõigis kolmes Balti riigis ühtsete teabedokumendi avalikustamisnõuete alusel, juhul kui nad ei ole otsustanud koostada väärpaberiprospekti lähtuvalt ELi prospektimäärusest.
Seni on antud ettevõtted pidanud avalike väärtpaberite pakkumiseks kõigis Balti riikides koostama kolm erineva sisuga teabedokumenti ja tagama, et need vastavad kõigi kolme riigi õigusaktides kehtestatud nõuetele. Ühtlustatud nõuete alusel saavad ettevõtted väärtpabereid avalikult pakkuda nii Eestis, Lätis kui ka Leedus ühe teabedokumendiga.
Teabedokumendi võib sellest põhjalikuma väärtpaberiprospekti asemel koostada juhul, kui väärtpaberite avaliku pakkumise maht jääb alla 5 miljoni euro. Riigikogus on juba samal ajal menetluses seaduseelnõu, millega tõstetakse nimetatud väärtpaberite avalikul pakkumisel kohustusliku väärtpaberiprospekti koostamise nõude lävend seniselt 5 miljonilt 8 miljoni euroni, nagu see on juba kehtestatud ka Lätis ja Leedus. Seejärel saab kõigis kolmes Balti riigis väärtpabereid kuni 8 miljoni euro väärtuses avalikult pakkuda ühtse teabedokumendiga.
