Uuring: Eesti paistab Euroopas silma oma investeerimistõhususe poolest

EY 2024. aasta Euroopa atraktiivsuse uuring näitab, et hoolimata keerulistest majandusoludest paistab Eesti silma oma investeerimistõhususe poolest, olles Euroopa Liidus uute investeerimisprojektidega loodud töökohtade arvu järgi 6. kohal miljoni elaniku kohta. Läti omab pingereas 9. kohta ning Leedu 11ndat.

„Eestis jääb investeerimisprojektide arv küll Lätile ja Leedule alla, kuid langus on olnud teiste Balti riikidega võrreldes tagasihoidlikum – 11%,“ selgitas EY Eesti auditiosakonna partner Olesia Abramova. „Lätis on langus olnud 31% ja Leedus lausa 40%, kui võrrelda eelmise aastaga. Töökohtade loomine langes Balti riikides võrreldes eelmise aastaga 29%. Eestis 6. koht on märkimisväärne, arvestades meie 21. kohta EL-is uute investeeringute voolu poolest elaniku kohta,“ märkis Abramova.

„Eesti atraktiivsust mõjutab nii majanduse seisak kui jätkuvalt kõrge inflatsioon,“ rääkis Abramova. „Eesti strateegiline rõhuasetus on suunatud kestlikkuse arendamisele ja rohelisele tehnoloogiale, mis on tugipunkt välismaiste otseinvesteeringute elavdamiseks. Eesti sihikindel innovatsioonipüüdlus nendes sektorites on tark samm, mis võib potentsiaalselt tasakaalustada majanduses praegu valitsevaid väljakutseid.“

Eestis on näha tööstuslikku mitmekesistumist

Olesia Abramova märgib, et enamus investeeringutest on läinud Tallinnast väljapoole – näiteks neli projekti Narva, peamiselt tootmissektorisse. „Eestis on näha ka tööstuslikku mitmekesistumist, mida iseloomustavad olulised investeeringud tootmisesse ja rohetehnoloogiatesse, mis omakorda on ühine nimetaja ülemaailmsele jätkusuutlikule arengule.“

„Eestisse kõrgtehnoloogilisi ja rohelisi investeeringuid tegevatest ettevõtetest saab välja tuua näiteks Dynatrace’i, Ericssoni ja Neo Performance Materialsi – nemad mõjutavad üsna suurel määral meie majandustulevikku, luues töökohti ning suurendades tööstusvõimekust,“ lisas Abramova.

Uuringust selgub, et hoolimata üldisest langusest on investeeringute atraktiivsus jätkuvalt koondunud Euroopa suurematele majandustele. Esirinnas on Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa, kuigi uute investeerimisprojektide osas on langused ja kasvud tagasihoidlikud, muutused on vastavalt –5%, +6% ja –12%. Märkimisväärne on ka Poola, ehkki uute projektide arv Poolas vähenes eelmise aastaga võrreldes 3%, kuid mis siiski näitab piirkonna püsivat võimet meelitada investorite huvi ka majanduse kõikumiste ajal.

Toimunud langus on mõjutanud ka töökohtade loomist, kus investeeringute abil loodud töökohtade arv on vähenenud 7%. Majandusanalüütikud omistavad töökohtade loomise aeglustumise mitmete tegurite kombinatsioonile, sealhulgas tagasihoidlikule majandustegevusele, hüppeliselt tõusvatele inflatsioonimääradele ja jätkuvatele geopoliitilistele pingetele.

Välisinvesteeringute sissevool on langenud

Euroala kasv aeglustus eelmisel aastal järsult 0,5%-ni, mis on oluline langus 3,4%-lt 2022. aastal, nagu teatas rahvusvaheline valuutafond (IMF). Aeglane kasv on loonud investeeringute jaoks keerulise tsükli, kuna välisotseinvesteeringud (FDI) on majandusliku laienemise jaoks hädavajalikud, kuid keerulistes majandustingimustes muutub välisinvesteeringute sisse meelitamine üha raskemaks. Nii Euroopas kui ka Eestis on majanduslike väljakutsete ajal näha välisinvesteeringute sissevoolu langust.

Viimased investeerimisandmed Euroopa kohta paljastavad murettekitava langustrendi välistinvesteeringute sissevoolus, näidates 2023. aastal uute investeerimisprojektide arvu 4% langust võrreldes eelmise aastaga.