Esimeses kvartalis kogus riik makse mullusest ligi kümnendiku võrra enam

Esimese kvartali lõpuks oli tasutud maksu- ja tolliametile 3,1 miljardit eurot makse. Võrreldes aasta algusega maksutulu kasv märtsis aeglustus.

Palgafondi kasv ulatus esimeses kvartalis veidi üle seitsme protsendi, töökohtade arv oli väikeses languses. Sektoritest vedas kolme kuu palgafondi kasvu tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kus palku tõsteti möödunud aasta teises kvartalis ja lisandunud on ka ligi 1500 töökohta. Majanduslangus on töökohtade arvu kõige enam vähendanud töötlevas tööstuses ja ehituses.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine oli kiireim

Sotsiaalmaksu kasv ulatus kolme kuuga üle seitsme protsendi, võrreldes eelmise aastaga on see oluliselt aeglustunud. Riigieelarvelise füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutasid esimeses kvartalis tulumaksutagastused, mis olid suuremad kui eelmisel aastal. Lisaks mõjutas laekumist teisest pensionisambast lahkujad, keda oli umbes 2500 vähem kui eelmisel aastal ja kellelt laekus tulumaksu ligi 13 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu kasv ulatus esimeses kvartalis 10 protsendini. See oli sotsiaalmaksu kasvust kiirem põhjusel, et alates veebruarist eraldatakse kohalikele omavalitsustele 2,5-protsendilise määraga tulumaks pensionitulult, mis ühtlasi vähendab füüsilise isiku tulumaksu laekumist riigieelarvesse.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumise kolme kuu kasv ulatus üle 25 protsendi ja oli nagu möödunud aastal maksudest kiireim. Kasvu vedasid nii erasektori ettevõtete kui riigiettevõtte riigimetsa majandamise keskuse jaotatud kasumilt tasutud tulumaks, samuti krediidiasutuste avansiline tulumaks. Jaotatud kasumi tulumaksu laekus esimeses kvartalis kõige rohkem hulgi ja jaekaubandusest, töötlevast tööstusest ning finants- ja kindlustussektorist.

Käibemaksu laekus rohkem käibemaksutõusu tõttu

Käibemaksu esimese kvartali tasumise kasvu on eelkõige toetanud standardmäära tõus, kuid kasvutempot piirab madal majandusaktiivsus ning -kindlustunne. Selle aasta esimese kolme kuu käibemaksu tasumine küündib 865 miljoni euroni, mis ületab 72 miljoni võrra mullust taset. Märtsis avaldas käibemaksu kasvule negatiivset mõju ettevõtete käibemaksu võlgnevuste suurenemine kümnendiku võrra. See tulenes keerulistest majandusoludest, mistõttu aastases võrdluses kerkis käibemaksuvõla mahu kõrval ka võlglaste arv.

Ettevõtete kogukäibe langus süvenes nõrga majanduskliima tõttu märtsikuus aastases võrdluses (10 protsendini). Tegu on viimaste aastate suurima langusega. Ühelt poolt piirab tarbimisvõimet kõrge Euribor ja madal kindlustunne, kuid teisalt toetab keskmine palgakasv, ületades taltunud hinnatõusu kaks korda. Käibemaksu tasumist toetas esimeses kvartalis standardmäära tõusu kõrval ka impordi käibemaksu kasv, mis tulenes eeskätt riigi tehingute suurenemisest seoses riigikaitseliste ostudega.

Tegevusaladest mõjutas käesoleva aasta esimese kvartali jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning pidurdas energeetika, kus tasumine muutus 2023. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 11 protsenti ning –37 protsenti.

Tubakaaktsiisi laekumine oodatust parem

Aktsiiside tasumine mullusega võrreldes esimeses kvartalis vähenes ning enim mõjutas seda just märtsikuu kehvemapoolsem tasumine. Aktsiisidest kasvus püsis märtsis vaid tubakaaktsiis. Terve esimene kvartal on tubakaaktsiisi tasumised olnud nii eelmisest aastast kui ka oodatust kõrgemad. Oodatust paremini on eelkõige deklareeritud sigarette, täpsemalt ei ole esimese kolme kuuga deklareerimine vähenenud ning koos aktsiisimäärade tõusuga on see võimaldanud tasumisel kasvada. Sigarettide koguste kasv peegeldab eelmise aasta tavapärasest madalamat deklareerimist.

Alkoholiaktsiisi tasumine oli esimeses kvartalis suuresti mõjutatud varude realiseerimisest, küll aga on seni varude realiseerimine toimunud oodatust aeglasemini. Varud mõjutavad ka järgmiste kuude tasumisi ning aktsiisimäärade tõusu positiivse mõju avaldumist võib alles suvekuudel näha.

Kütuseaktsiisi tasumine oli kvartali alguses väga tugev, kuid aeglustus ning märtsiks pöördus hoopis langusesse, siiski esimese kvartali tasumine ületab eelmise aasta taset. Tasumist toetas eelkõige bensiini suurem deklareerimine ning maagaasi tarbimise suurenemine. Maagaas toetas eelkõige aasta alguse tasumisi, sest märtsikuu soojem ilm ei soodustanud tarbimist. Märtsikuu tasumiste peamine langus tuleb siiski diislikütuse deklareerimise vähenemisest, kahanemist peegeldavad ka jae- ja hulgimüügi andmed, mis mõlemad olid märtsis languses.

Suuremas osas on diislikütus kasutuses ettevõtlussektoris ning arvestades, et selle aasta märtsis oli tööpäevade arv 15% võrra väiksem, kui varasemal aastal, siis see selgitab ka osaliselt madalamat kütuse vajadust. Jätkuvalt ei ole ka suuremate diislikütuse tarbijate, transpordisektori ja tööstuse poolelt positiivseid märke, mis võimaldaks tarbimisel suureneda.