Euroopa Liidu liikmesriikide rahandusministrid kogunevad homme Brüsselis, et arutada Euroopa Komisjoni pakutud käibemaksureformi, mis kehtestaks Airbnb majutus- ja Bolti taksoarvetele käibemaksu.

Euronewsi allikate teatel on teised liikmesriigid plaani poolt, kuid ulatuslikku muudatust takistab Eesti. „Euroopas on kõik pilgud suunatud ühele Euroopa Liidu kõige väiksemale riigile, Eestile,“ kirjutab Euronews.

Euroopa Komisjoni välja käidud muudatuse eesmärk on panna digitaalsed platvormid, nagu Airbnb, Uber ja Bolt, vastutama käibemaksu küsimise eest. Praeguse korra järgi peab maksukohustusi täitma teenuseosutaja, mitte platvorm. Seetõttu tulebki näiteks Bolti tõukeratast rentides käibemaksu tasuda, kuid platvormi kaudu taksot tellides mitte.

Brüssel peab säärast regulatsiooni ebaõnnestunuks, sest praktikas vaevuvad vähesed eluaseme väljarentijad ja taksojuhid platvormidelt teenitud tulu pealt käibemaksu deklareerima.

Käibemaksukohustuse täitmata jätmine on vihastanud välja hotellide omanikud, kes näevad, et Airbnb majutajad saavad käibemaksu tasumata jätmisega nende ees eelise.

Belgia proovib Eesti vastuseisu murda

Pärast pooltteist aastat vaidlemist on Euroopa Liidu nõukogu eesistuja Belgia taas teema päevakorda toonud. Belglased usuvad, et on leidnud sõnastuse, mis lahendab enamiku tehnilisi probleeme. Eelkõige on väljendatud muret väikeettevõtjate ebaproportsionaalse maksukoormuse pärast.

Uute plaanide järgi saab iga EL-i liikmesriik ise otsustada, kas osaleb kokkuleppes või mitte. Mitmed asjaosalised pole aga Euronewsi teatel endiselt rahul. Näiteks Bolti sõnul on pakutud ettepanek ebaõiglane, sest taksojuhtide käive on piisavalt väike, et neile ei peakski maksukohustus kohalduma. Euroopa Liidu ettepaneku järgi peaks aga käibemaksu kliendilt küsima Bolt, mis tähendaks, et sõidud muutuksid kuni 25% kallimaks.

„Eesti, kus Bolt asub, võitleb enda tšempionettevõtte nurgas. See võib tekitada probleeme, sest EL-i maksuseaduste muutmise puhul kehtib ühehäälsuse nõue, mistõttu peavad kõik bloki 27 liiget õigusaktidega nõustuma – see tähendab, et igaüks võib kasutada vetoõigust,“ märgib Euronews.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles väljaandele saadetud avalduses, et Eesti pole muudatuse sätetega endiselt rahul. „Meil on endiselt tõsine mure selle pärast, kuidas muudatus mõjutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja tarbijate kulusid; see suurendab ka halduskoormust ja -kulusid,“ ütles Võrklaev. Tema sõnul soovib Eesti, et uued ettepanekud oleksid vabatahtlikud.

Ühe anonüümsust soovinud EL-i diplomaadi sõnul tähendaksid Eesti soovitud muudatused, et reform muutuks sisutühjaks.

Kui käibemaksuplaanis siiski kokkuleppele jõutakse, oleks see Brüsseli strateegia viimane samm digitaalsete platvormide reguleerimiseks. Aprillis jõuti Euroopas kokkuleppele platvormitöötajate õigustes.

Euronewsi teatel on platvormide käibemaksu teema taas päevakorda toomine siiski märk, et belglased näevad võimalusi Eesti vastuseisu murdmiseks.