Pank annab nõu: kuidas ehitada kodu, kui laenuraha on kallis?
(2)
Paar aastat tagasi valmistas majaehitajatele muret aina kallinev materjalide hind ja sellest tingitud prognoosimatu ehituseelarve. Tänaseks on materjalide hinnatõus taltunud, ehitusturg jahtunud ning osa ehitajad piiri tagant koju tulnud. Võiks eeldada, et sellistes oludes on maja ehitamine lihtsam, aga kas see ka tegelikult nii on? Nõu annab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.
Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on laenuraha euribori tõusu tõttu oluliselt kallinenud ja seetõttu on iga kodu ehitamiseks kulutatud eelarveväline euro pere rahakotile eriti kurnav. Valdavalt kipub tegelik ehituskulu algset eelarvet ületama, mistõttu on tähtis ehituse eelarvet prognoosida võimalikult täpselt ning seejärel arvestada ka puhvriga.
Ehituse käigus kipuvad tegelikud kulud sageli prognoose ületama seetõttu, et prognoosi aluseks võetakse odavaimad materjalid, kuid töö käigus viiakse end täpsemalt kurssi eri hinnaklassis materjalide erinevustega ning hakatakse sageli eelistama kvaliteetsemaid ja kallimaid tooteid.
Viimasel ajal juhtub kahjuks üha sagedamini ka seda, et välja valitud ehitaja satub muutunud majanduskeskkonna tõttu raskustesse ja on sunnitud juba enne ehituse lõppemist n-ö pillid kotti panema. Seda riski aitab maandada põhjalik taustakontroll. Uurida tasuks nii seda, milline on tema ehituskogemus, kui ka seda, kas ettevõte on majandustegevuse registris end registreerinud. Ehtajalt tasub küsida ka referentse varem tehtud töödele ning miks mitte tagasisidet tema varasemate klientide käest.
Eelarve planeeri varuga
Meie kogemus koostöös klientidega näitab, et keskmiselt läheb kodu ehitamine algselt planeeritud eelarvest umbes 10 protsenti kallimaks. Seega on eelarvele 10-protsendise varu juurde arvestamine kliendi huvides, et kodu saaks valmis planeeritud ajaks ja laenu tagatiseks ei jääks pooleliolev maja, mille valmimisaeg on teadmata.
Kui enamasti ehitab pere endale kodu korra elus, siis pank analüüsib mitmeid koduehitamise projekte nädalas. Neid projekte rahastades oleme kogenud erinevaid õppetunde ja seetõttu on pankade nõutav dokumentatsioon ehituslaenu taotlemisel hoopis mahukam kui valmis kodu ostu puhul.
Muu hulgas arvutab pank välja laenutaotleja maksimaalse võimaliku laenusumma, mis on vajalik juhuks, kui peaks ilmnema, et esialgu soovitud laenust ei piisa ehituse lõpetamiseks. Sellisel juhul on oluline, et lisalaenu väljastamise ajaks oleks ehitatava kodu turuväärtus juba piisav lisalaenu tagamiseks. Enne ehituse alustamist tasub läbi mõelda ka see, kas ehituse lisarahastamiseks on olemas sääste või varasid, mida vajaduse korral müüa. Tagavaraplaani võiks läbi arutada ka laenuhalduriga, kes oskab eksperdina hinnata vara väärtust ja likviidsust.
Tee koostööd ehitusspetsialistidega
Skeptilisemalt suhtub pank kodu ehitamise projektidesse, mille puhul klient soovib maja valmis ehitada ise, ilma spetsialistide abita. Kogemusega ehitaja kaasamine on oluline, sest kodu ehitades peab suutma hinnata nii ehitusmaksumust kui ka oma sõnu tegudega kinnitama. See tähendab, et maja on vaja valmis ehitada nii, et sellele ka kasutusluba/-teatis antakse.
Iseehitajate puhul võib tekkida küsimus, et kuidas on võimalik kellelgi leida selline ajaline ressurss, mis lubaks korraga pühenduda nii maja ehitamisele kui ka oma põhitööle, millega teenitakse laenu teenindamiseks ja elamiseks vajaminev raha. Kui varem rahastasid pangad sageli maju, mida ehitasid omanikud ise, kasutades selleks näiteks sõprade või sugulaste abi, siis nüüd on sellised projektid pigem harvad.
Oma kodu ehitamiseks pole olemas vale aega, kuid majanduslikult ebakindlates oludes tuleb ehituse planeerimine väga põhjalikult läbi mõelda ja konsulteerida aegsasti nii panga kui ka ehitusvaldkonna ekspertidega. Kui kodu rajamine on läbi kalkuleeritud, kaasatud professionaalsed ehitajad ja olemas on ka tagavara ootamatute kulude katmiseks, siis on suur tõenäosus ka laenutaotlusele positiivne vastus saada.
