FOTOD | Ülemiste keskuse parkla asemele kerkivad uus ärihoone ja park

Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu otsuse algatada Suur-Sõjamäe 4 ja selle lähiala detailplaneering, mis annab võimaluse kinnistul asuva kaubanduskeskuse ümberehituseks ning Tartu maantee ja Suur-Sõjamäe tänava ristmiku lähedusse ärihoonete rajamiseks.

Lisaks loob detailplaneering võimaluse tulevikus Rail Baltica sõlmjaama ja kaubanduskeskuse juurdeehitisi siduva Euroopa pargi kavandamiseks.

Abilinnapea Madle Lippus märkis planeeringut kommenteerides, et Tallinna mitmed uuemad keskusalad on seotud taasiseseivunud Eestis ehitatud kaubanduskeskustega ning täna on need suures muutumises. „Ülemiste kaubanduskeskuse tulevik on seotud uue sõlmjaama ning linnaku arengutega. Tallinna arengustrateegia 2035 annab juhised, et kauplemise ruum on ühtlasi ka hea avalik ruum ning ka algatatud planeeringuga hakkame otsima, kuidas vabastada suur osakaal kinnistut raiskavast maapealsest parkimisest ja liita kaubanduskeskusega uus, kõrghaljastatud ja tegevusi pakkuv avalik ruum,“ ütles Lippus. „Linna arengu seisukohalt on oluline, et äripindadel pakutaks senisest rohkem teenuseid – seda oleme läbi arutamas ka Ülemiste keskusega.“

Abilinnapea lisas, et praegu on tegu detailplaneeringu algatamisega ehk põhimõttelise nõusolekuga ala läbimõtestamisega edasi minna, detailplaneeringu koostamine seisab veel ees.

Kuni 12-korruseline ärihoone

Lasnamäe linnaosas ja Kesklinnas asuva planeeringuala suurus on pisut üle 13 hektari. Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse andmine Suur-Sõjamäe 4 kinnistul oleva kaubanduskeskuse ümberehitamiseks ja laiendamiseks ning Tartu maantee ja Suur-Sõjamäe tänava ristmiku vahetusse lähedusse 5–12 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Planeeringualale on ette nähtud ka mitmeotstarbeline pargiala – Euroopa park.

Selleks, et luua inimsõbralik ja ümbritseva keskkonnaga arvestav planeering, on kehtestatud mitmeid lisatingimusi. Näiteks peab Euroopa pargi äärne hoonestus olema kavandatud pargi suunas astmeliselt, et tagada seal piisav päikesevalgus ja muuta linnaehitus mitmekülgsemaks. Pargipoolsete hoonete esimestel korrustel peaksid olema vitriinakendega äripinnad ja eraldi sissepääsud jalakäijatele. Pargi keskele peaks tulema vähemalt 15 meetri laiune kõrghaljastusega haljasala.

Rail Baltica reisiterminali lähedale võib kaaluda ka linnaehituslikult sobivate kõrgemate hoonete kavandamist. Samuti tuleb arvestada võimalusega rajada Rail Baltica terminalile uus peasissepääs, mis ühendaks eskalaatorite, liftide ja sisetreppidega omavahel Rail Baltica terminali tunneli ja trepistike väljaku ning Suur-Sõjamäe tänava äärse ja Euroopa pargi tasapinnad Ülemiste keskusega.

Planeeringualale on vaja koostada terviklik liikuvuskava, mis vastab Tallinna 2035. aasta arengustrateegiale. Sealhulgas on oluline tagada jalakäijate ja ratturite liikumisteede jätkuvus ja rattahoiuvõimalused. Detailplaneering annab ka kohustuse korraldada arhitektuurivõistlus nii Tartu maantee äärsele hoonestusele kui ka avalikule ruumile parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks, samuti Euroopa pargi alale parima arhitektuurse, maastikuarhitektuurse ja linnaehitusliku lahenduse saamiseks.

ERR kirjutas kaks aastat tagasi, et Ülemiste keskus kavatseb ehitada aastaks 2027 praeguse keskuse külge multifunktsionaalse hoone. Ülemiste keskuse laienduses saab olema pinda 50 000 kuni 60 000 ruutmeetrit ning see ei ole mõeldud kaubanduspindade laiendamiseks, ütles ERR-ile Ülemiste keskuse direktor Guido Pärnits.

„Keskused arenevad tänapäeval mitte kaubanduse, vaid multifunktsionaalsuse poole. Meil on kaubandust hästi palju. Lisanduv maht on mõeldud meelelahutuseks, lisaks avalikud teenused, terviseteenused. Ilmselt avame ennast tulevasele linnaväljakule, seega tuleb laiendusse ka palju toitlustust, ka väliterrassidega. Pluss päris korralik büroomaht, sest laiendus tuleb rahaliselt tasakaalu saada ja bürood on multifunktsionaalsetes keskustes need, kust saab renditulu küsida,“ lausus Pärnits.