Valitsussektori eelarve on üle 400 miljoniga miinuses. Kõige kehvem seis on tervisekassal

Märtsi lõpuks ulatus eelarvepuudujääk 426 miljoni euroni (1,1 protsenti aastasest oodatavast SKPst). Võrreldes eelmise aasta algusega oli puudujääk 14 miljoni euro võrra suurem tervisekassa ja kohalike omavalitsuste nõrgema eelarveseisu tõttu.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) puudujääk suurenes märtsi lõpuks 424 miljoni euroni peamiselt tulumaksutagastuste tõttu, mida märtsis maksti ca 210 miljoni euro ulatuses. Samas oli puudujääk aasta varasema perioodiga võrreldes 47 miljoni euro võrra väiksem. Sellele aitasid kaasa riigieelarve kulude kasvu aeglustumine, aga samuti maksutulud, mis on esimeses kvartalis kasvanud oodatust kiiremini (+7,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga).

Maksutulude kasvu vedas juriidilise isiku tulumaks, mida on kolme kuuga laekunud 25,5 protsenti rohkem. Oluline osa sellest laekus riigimetsa majandamise keskuse jaotatud kasumilt. Erasektori jaotatud kasumi tulumaksu kasv tuli peamiselt pankadelt. Keskmisest kiirema kasvuga oli ka käibemaksu laekumine tulenevalt maksumäära tõusust. Seevastu mittemaksuliste tulude laekumine jäi eelmisele aastale alla peamiselt CO₂ ühikuhinna langusest tulenevale CO₂ tulude laekumise vähenemisele.

Tervisekassa puudujääk on 15 miljonit

Sotsiaalkindlustusfondide finantsseis on selle aasta esimese kvartali lõpuks kergelt negatiivne, kuid stabiilne. Tervisekassa puudujääk 15 miljonit eurot märtsi lõpuks on nende kogu eelarvemahtu arvestades küll väike, kuid võrreldes viimaste aastatega, mil oldi arvestatavas ülejäägis, on seis tuntavalt kehvem. Ennekõike on kasvanud kulud ja seda just viimaste tervishoiutöötajate kollektiivlepingu alusel oluliselt kasvanud palkade tõttu.

Tervisekassa tulupool on olnud ootuspärane. Töötukassa aasta alguse väike puudujääk (–3 miljonit eurot märtsi lõpuks) on tavapärane ja sarnane kahe viimase aastaga. Aasta algab tavaliselt hüvitiste kulu tõusuga, töötuskindlustusmakse laekumine aga sellist hüpet ei tee. Registreeritud töötus kokkuvõttes ei näita kasvu märke, pigem vastupidi, mis annab ülejäänud aastaks hea väljavaate.

Kulude kasvu vedasid sotsiaaltoetused

Kohalikud omavalitsused jõudsid märtsi lõpuks 16 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis oli samas eelmise aasta algusega võrreldes 18 miljoni euro võrra väiksem ja seda vaatamata füüsilise isiku tulumaksu 10-protsendilisele kasvule.

Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus märtsis 1,365 miljardi euroni, suurenedes eelneva aasta märtsiga võrreldes 56,2 miljonit eurot ehk 4,3 protsenti. Kogukulude kasvu vedajateks olid märtsis edasiantud maksutulud ja investeeringud.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid märtsis 46,7 miljoni euro võrra eelneva aasta märtsiga võrreldes, jõudes kasvutempoga 5,2 protsenti 940 miljoni euroni. Positsiooni mõjutavate kulude kasvu vedasid sotsiaaltoetused ja kodumaistest vahenditest finantseeritud investeeringud ning investeeringutoetused. Nagu eelnevatel kuudel, kasvatasid positsiooni mõjutavaid kulusid ka finants- ja tööjõukulud.

Sotsiaaltoetuse kasvu vedasid pensionid

Riigieelarveliste asutuste poolt anti kodumaiseid toetuseid märtsis 10,1 miljoni euro eest rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Kodumaiseid toetuseid suurendasid märtsis sotsiaaltoetused ja kodumaised investeeringutoetused. Sotsiaaltoetused kasvasid aastaga 29,2 miljoni euro võrra ning mille kasvu vedasid vanaduspensionid. Sotsiaaltoetustest vähenes lasterikka pere toetus 5,0 miljoni euro võrra, kuna 2024. aasta jaanuarist jõustus seadus, mis vähendas vähemalt kolme lapsega pere toetust senise 650 euro asemel 450 euroni kuus ning seitsme ja enama lapsega pere toetust senise 850 euro asemel 650 euroni kuus.

Kodumaiseid investeeringutoetuseid anti märtsis 13,2 miljoni euro võrra enam kui eelneval aastal, suurema mõjuga on Eesti rahvusraamatukogule antud toetus hoone rekonstrueerimiseks ja Riigi Kinnisvara ASile antud toetused.

Tegevustoetuseid, mille aastane langus oli 29,7 miljonit eurot, vähendasid märtsis enim kohalikele omavalitsustele eraldatavad toetusfondi vahendid ja Riigi Kinnisvara sihtasutusele antud toetused. Kodumaistest vahenditest sihtfinantseerimine vähenes eelneva aasta märtsiga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra. Eelneva aasta kodumaise sihtfinantseerimise kõrget taset kasvatasid energiahinna kompenseerimise meetmed, tervisekassale eraldatud toetused vaktsineerimise teenuse osutamiseks ja Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katteks. Kodumaise sihtfinantseerimise langust vähendasid töötukassale eraldatav töövõimetoetus ja ühistranspordi korraldamiseks antavate toetuste tõstmine tegevustoetuste alt kodumaiseks sihtfinantseerimiseks.

Palgakasvu vedasid õpetajad

Välismaiseid toetuseid vahendasid riigieelarvelised asutused märtsis esialgsetel andmetel 18,8 miljoni euro võrra vähem kui eelneva aasta märtsis, mis teeb aastaseks langustempoks 37,0 protsenti. Välismaistest toetustest langesid märtsis välismaised investeeringutoetused 8,5 miljonit ja välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 10,3 miljonit eurot. 2023. aasta toetuste väljamaksmist kiirendas Euroopa Liidu 2014-2020 rahastusperioodi vahendite kasutamine, mis on nüüdseks lõppenud.

Majandamiskulude aastane langus, märtsis 14,9 protsenti ehk 15,3 miljonit eurot, tulenes peamiselt kaitseotstarbeliste kulude vähenemisest. Samuti vähenesid sotsiaalkindlustusameti kulud, kuna hooldamise, rehabilitatsiooni, taastusravi ja tehniliste vahendite kulud tõsteti sotsiaaltoetusteks. Kulud muudele sotsiaalteenustele on aastaga vähenenud sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulude languse tõttu.

Tööjõukuludeks kasutati märtsis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 11,2 miljonit eurot rohkem, mis teeb tööjõukulude aastaseks kasvutempoks 10,8 protsenti. Riigisektori palgakulude kasvu vedajateks oli märtsis õpetajate palgafondi kasv. Õpetajate palkade diferentseerimise osa suurenes 2024. aastal 17,1%-lt 20%-ni ja seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga makstakse õpetajatele lisatasusid. Lisaks suurendab tööjõukulusid ajateenistusse võetavate kutsealuste arvu suurendamine ja kõrgeimate riigiteenistujate ametipalkade kasv seadusest tulenevalt.

Kõige rohkem investeeriti kaitsesektorisse

Investeeringuid tegid riigieelarvelised asutused märtsis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 27,3 miljoni euro võrra rohkem, mis teeb aastaseks kasvutempoks 79,5 protsenti. Investeeringute kasvu peamised vedajad olid märtsis kaitseotstarbelised kulutused.

Finantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses 10-aastase võlakirja emissiooni ja euribori tõusuga. 2024. aasta märtsi finantskulud olid 12,9 miljoni euro võrra ehk 2,3 korda suuremad kui eelneval aastal samal ajal.

Edasiantud maksutulud suurenesid märtsis 29,1 miljoni euro võrra kasvutempoga 8,4 protsenti aastas peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete tasumise ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.