„Tööpuudus kasvas nii kehva majandusolukorra kui ka Ukraina sõjapõgenike tõttu. Ettevõtete käive oli esimeses kvartalis 5% võrra väiksem kui aasta varem. Tellimuste vähesuse tõttu on töötajate arv kahanenud tööstuses, ehituses ja transpordis,“ kommenteeris Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Tema sõnul on kõige kiiremini palk ja töötajate arv kasvanud tervishoius. „Ka hariduses ja avalikus halduses on nii palk kui ka hõive oluliselt suurem kui aasta varem. Majanduslanguse ajal ongi riik parem tööandja,“ nimetas Elmik.
Sõjapõgenike hulgas on tööpuudus keskmisest neli korda suurem, kuna vähese eesti keele oskuse tõttu töötavad nad pigem madalama palgaga ametikohtadel ning seetõttu on sõjapõgenike keskmine töötasu 40% võrra väiksem kui riigi keskmine, tõi Elmik veel välja.
„Ettevõtjad on uute inimeste värbamisel ettevaatlikud, seda eriti erasektoris. Konjunktuuriinstituudi küsitlus näitab, et suurem osa ettevõtjaid lähikuudel inimesi juurde ei vaja. Töötajaid plaanivad juurde palgata vaid turismi- ja IT-ettevõtted,“ lisas ta.
Töötute arv suurenes eelkõige meeste tõttu
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnas samuti, et tööpuuduse kasv tuleneb peamiselt uute elanike saabumisest ja veidi ka mitteaktiivsete arvu vähenemisest. „Need, kes enne tööd ei teinud ega otsinud, on nüüd tööd otsimas. Töötute arv suurenes eelkõige meeste arvelt, sest töötuid mehi lisandus 8100 ja naisi 4100,“ tõi ta välja. Vähenenud on nii mitteaktiivsete kui ka nende inimeste arv, kes soovivad rohkem tööd teha. „Sissetulekute ostujõud on väike ning elatustaseme parandamiseks nähakse peamiselt võimalust sellest, et töiselt rohkem panustada,“ kirjeldas Uusküla.
„Tööturu andmetest paistab silma meeste suhteliselt nõrgem positsioon võrreldes eelneva kvartaliga. Seda on näha nii hõivatute arvu kahanemises kui töötute arvu suurenemises. See on tingitud ennekõike sellest, et Eesti majanduse struktuur on muutumises. Töötlevas tööstuses, kus traditsiooniliselt töötab rohkem mehi, on töökohtade arv kahanenud kvartaliga lausa 13 600 inimese võrra. Samas arvestades viiendiku võrra suurust langust toodangus ning tootlikkuse kasvu, mida sektor vajab, on jätkuvalt tööl liiga palju inimesi valmiva toodangu kohta ehk siis inimesed on jätkuvalt alakasutatud,“ lisas Uusküla.
Samas teenuste valdkonnas, kus on suhteliselt rohkem naisi, on töökohtade arv kasvanud 10 000 inimese võrra.
„Eesti tööturu väljavaade on jätkuvalt stabiilne. Toimumas on suhteliselt suured muutused nii rahvastikus kui ka majanduse struktuuris, mistõttu neid inimesi, kes vahetavad ametikoht ja sektorit, on rohkem,“ ütles ta.
