Euroopa Komisjon näeb Eesti majandust tumedamates toonides kui ministeerium

Kui 2023. aastal oli Euroopa majanduses üldine seisak, siis oodatust parem majanduskasv 2024. aasta alguses ja inflatsiooni jätkuv pidurdumine lubab Euroopale prognoosida majandustegevuse järkjärgulist elavnemist, hindab Euroopa Komisjon. Eestile ennustab komisjon siiski tagasihoidlikumat kasvu kui näiteks rahandusministeerium.

Euroopa Komisjoni kevadprognoosi kohaselt väheneb Eesti reaalne SKP 2024. aastal 0,5 %, kuna eksport ja investeeringud jätkuvalt vähenevad. 2025. aastal peaks SKP reaalkasv komisjoni hinnnagul taastuma 3,1 %-le, kuna reaalpalkade tõus kandub eratarbimisse ja peamiste kaubanduspartnerite majanduse elavnemise tõttu ekspordi kasv kiireneb.

Rahandusministeerium prognoosis oma aprillis avaldatud kevadises majandusprognoosis Eestile tänavuseks aastaks SKP paigalseisu (0%) ning nägi tuleval aastal SKP reaalkasvu 3,3-protsendilisena.

Euroopa Komisjoni hinnangul kasvab sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu ELis 1 ja euroalal 0,8 protsendi võrra. Prognooside kohaselt kiireneb SKP kasv 2025. aastal ELis 1,6 %-ni ja euroalal 1,4 %-ni. ELi tarbijahindade inflatsioon peaks langema mulluselt 6,4 protsendilt tänavu 2,7%-le ning tuleval aastal 2,2%-ni.

Eesti inflatsioon kiirenes 2024. aasta alguses Eruoopa Komisjoni arvates käibemaksumäära tõusu tõttu. Prognoosi kohaselt oodatakse Eesti tänavuseks hinnakasvuks keskmiselt 3,4 %, mis langeb 2025. aastal 2,1 %-ni. Valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks 2024. aastal jääma 3,4 %-le SKPst. 2025. aastal prognoosib komisjon selle suurenemist 4,3 protsendille, kuna üksikisiku tulumaksuvabastust suurendatakse, kuid kompensatsioonimeetmeid ei ole veel täpsustatud. Eesti valitsemissektori võlg peaks 2025. aastal suurenema 24,6 %-le SKPst.

Euroopa majanduskasv taastub tänu kiirenevale eratarbimisele

Eurostati esialgse kiirhinnangu kohaselt kasvas SKP 2024. aasta esimeses kvartalis nii ELis kui ka euroalal 0,3 %. Majandustegevuse kasv sel ja järgmisel aastal peaks suuresti tulenema eratarbimise suurenemisest, kuna reaalpalga ja tööhõive kasv suurendab reaalset kasutatavat tulu. Eratarbimist pidurdab osaliselt inimeste soov säästa.

Samas on investeeringute kasv aeglustunud, eeskätt negatiivse tsükli tõttu elamuehituses. Investeeringud peaksid siiski järk-järgult kasvama. Kuigi laenutingimused peaksid prognoosiperioodil paranema, eeldavad turud, et intressimäärad langevad talvega võrreldes aeglasemalt.

Vastupanuvõimelise maailmamajanduse tingimustes peaks ELi majandust toetama kaubanduse taastumine. Kuna aga sisenõudlus ELis taastub, tasakaalustab impordi kiirenemine suuresti ekspordi positiivset mõju majanduskasvule.

Euroopa Komisjoni majandusvaldkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ütles, et ELi majandus on viimastel aastatel seisnud silmitsi erakordsete probleemidega, kuid püsinud sellest hoolimata stabiilsena. „Nüüd on lootust, et mõõdukas majanduskasv taastub ning kiireneb 2025. aastal veelgi. Kõrge tööhõivemääraga tööturud on jätkuvalt tugevad ja eratarbimine on tõusuteel. Üleilmselt on aga endiselt riske ELi jaoks ning geopoliitilised pinged püsivad ja suurenevad,“ tõdes lätlane.

Inflatsioon aeglustub jätkuvalt

Võrreldes 2022. aasta oktoobris euroalal registreeritud 10,6% tipptasemega on tarbijahindade inflatsioon järsult aeglustunud. Selle aasta aprillis jõudis see hinnanguliselt kahe aasta madalaimale tasemele (2,4%).

Inflatsioon peaks prognooside kohaselt aeglustuma veelgi, ja kuna käesoleva aasta esimeste kuude tulemus oli prognoositust parem, peaks 2025. aasta tulemus saavutatama veidi varem, kui talvises vaheprognoosis märgiti. Inflatsiooni aeglustumine on tingitud peamiselt energiaga mitteseotud kaupadest ja toiduainetest, samal ajal kui energiainflatsioon kiireneb ja teenuste inflatsioon aeglustub üksnes järk-järgult koos palgasurve vähenemisega. Eeldatakse, et inflatsioon ELis tervikuna jälgib sarnast liikumist, kuid veidi kõrgemal tasemel.

Hoolimata tagasihoidlikust majanduskasvust on tööturg endiselt tugev

Hoolimata aktiivsuse aeglustumisest lõi ELi majandus 2023. aastal enam kui kaks miljonit töökohta, kusjuures 20–64aastaste aktiivsuse ja tööhõive määr oli aasta viimases kvartalis rekordtasemel vastavalt 80,1 % ja 75,5 %. Paljud tööturud ELis on aga endiselt pingelised. Märtsis oli töötuse määr ELis rekordiliselt madal (6,0 %). Tööturu hea toimimine on tingitud nii tööjõu suurest pakkumisest, mida toetab muu hulgas ränne, kui ka tööjõunõudlusest.

Prognooside kohaselt peaks tööhõive kasv ELis sel aastal vähenema 0,6 %-ni, 2025. aastal 0,4 %-ni. Töötuse määr ELis peaks jääma üldjoontes stabiilseks, jäädes ajalooliselt madalale tasemele. Inflatsiooni jätkuva aeglustumise tingimustes on nominaalpalga kasv ELis hakanud pärast 2023. aasta haripunkti (5,8 %) aeglustuma ning see tendents peaks jätkuma.

Erakorraliste energiatoetusmeetmete lõpetamine

Kui 2021. ja 2022. aastal vähenes ELi valitsemissektori eelarvepuudujääk märgatavalt, siis 2023. aastal vähenemine peatus, sest majandustegevus nõrgenes. Prognooside kohaselt peaks vähenemine 2024. aastal (3,0 %) ja 2025. aastal (2,9 %) jätkuma, eelkõige tänu energiatoetusmeetmete järkjärgulisele lõpetamisele.

Kuna võla teenindamise kulud on suuremad ja SKP nominaalkasv väiksem, peaks ELis võla suhe SKPsse sel aastal stabiliseeruma 82,9 % juures ning suurenema 2025. aastal ligikaudu 0,4 protsendipunkti.

Ebakindlus on geopoliitiliste pingete tõttu suurenenud

Ebakindlus ja majandusväljavaadete langusriskid on viimastel kuudel veelgi suurenenud, tingituna peamiselt olukorra muutustest Venemaa pikaleveninud sõjas Ukrainas ja Lähis-Ida konfliktist. Ka laiemad geopoliitilised pinged kujutavad endast jätkuvalt riske. Lisaks võib inflatsiooni püsimine USAs pidurdada intressimäärade kärpimist nii USAs kui ka mujal, mille tulemuseks on mõnevõrra karmimad finantstingimused kogu maailmas.

ELis võib inflatsiooni langus olla prognoositust aeglasem, mistõttu võivad ELi keskpangad lükata edasi intressimäärade kärpeid kuni teenuste inflatsiooni aeglustumine muutub püsivaks. Lisaks võivad mõned liikmesriigid võtta oma 2025. aasta eelarves täiendavaid eelarve konsolideerimise meetmeid, mida ei ole käesolevas prognoosis praegu arvesse võetud, kuid mis võivad mõjutada majanduskasvu järgmisel aastal. Samal ajal võib säästmisvalmiduse vähenemine ergutada tarbimise kasvu ning investeeringud elamuehitusse võivad taastuda prognoositust kiiremini. Väljavaateid mõjutavad üha enam ka kliimamuutustega seotud riskid.