Tallinna kogunevad Euroopa investorid saavad kuulda ka Eesti küberkaitse ja geopoliitika teemasid

Ukraina sõda on viimase kahe aastaga tõuganud iduettevõtjaid mõtlema innovatsioonile küber- ja kaitsetööstuse valdkonnas. Kui seni on investorid vaadanud julgelt süva-, tervise- ja roheteholoogiate poole, siis praegu otsitakse tugevaid ja innovaatilisi ettevõtteid, kes suudavad pakkuda uuenduslikke lahendusi sõjapidamisel ja selle ärahoidmisel.

Teema globaalse aktuaalsuse ja Eesti geograafilise asukoha tõttu võetakse kaitsevaldkonna arendused luubi alla ka tuleval nädalal Euroopa Äriinglite Kongressil, mil Eestil on võimalus 50 riigist pärit investorile näidata, kuidas siinne tugev idusektor püüab uute tehnoloogiate abil geopoliitika teemasid tagant tõugata. Tehnoloogiline innovatsioon kiirendab meile oluliste partnerite Eestisse investeerimist ning aitab hoida rahu.

Ukraina-sõja võtmes arutleb antud teemal ka küberturvalisuse ekspert Rainer Saks. Samuti peavad paneeldiskussiooni teemal „Kuidas säilitada rahu?“ endine Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja riskikapitalifondi Karma Ventures asutaja ning Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Margus Uudam. Tuntud eestlastest astuvad üles veel Martin Villig, Kadri Tammai, Kärt Siilats ja mitmed kogenud iduettevõtluse eksperdid.

Väliskülalistest esinevad teiste seas näiteks Nokia endine juht ja praegune küberturvalisusega tegeleva ettevõtte WithSecure asutaja Risto Siilasmaa, Bolti üks esimesi investoreid Mikko Silventola, Swiss Post Ventures juht ja Eesti startupidesse investeerinud Ivo Ronner; samuti Nora Bavey, kelle esindatav fond investeerib naisasutajate loodud ettevõtetesse ning Davis Siksnans - Läti esimese ükssarvik-ettevõtte Printful asutaja.

Euroopa riikidel on aeg uuesti investeerida oma kaitsevõimesse

Rainer Saksa sõnul üritab Venemaa Euroopat mõjutada ning heidutada erinevate hübriidrünnakutega. Kasutakse inforünnakuid kombineeritult küberrünnakute, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, majandusliku mõjutamise ning rändesurvega. Euroopa riike üritatakse destabiliseerida eelkõige sisemiselt, või mõjutades nende huve mujal maailmas.

„Hübriidrünnakute puhul näeme kombinatsiooni kõikvõimalikest varjatud mõjutusvahenditest, millest alati on kõige olulisemal kohal informatsiooniline surve või mõjutamine. Ka Venemaa hübriidsõja võime on agressiooni tõttu Ukrainas saanud tõsiselt kannatada, kuid seda taastatakse kiiresti,“ sõnab Saks.

Euroopa julgeoleku tagamiseks tuleb esmalt tagada Ukrainale piisav sõjaline ja majanduslik toetus. Sõja senine käik on näidanud, et Vene armee on võimalik Ukrainast lahkuma sundida.

Rainer Saks, kes analüüsib Ukrainas toimuvat igapäevaselt, tuletab pidevalt meelde, et Euroopa riikidel tuleb uuesti investeerida oma kaitsevõimesse ning taastada sõjalise kaitse usutavus kuna sõda Ukrainas on näidanud, et Venemaa relvad jäävad lääneriikide tehnoloogiale selgelt alla. Venemaa peab uskuma, et Euroopas ja USA-s suudetakse toota rohkem ja paremaid relvi ning et neid ollakse valmis kasutama. Ja lõpetuseks peab Euroopa suutma murda Venemaa poliitilise ja informatsioonilise mõjutustegevuse.

Intellektuaalne potentsiaal aitab realiseerida tehnoloogilist võimekust

Euroopa tehnoloogiline võimekus tuleb rakendada ka oma julgeoleku tagamiseks ning kaasata ühiskond laiemalt Euroopa stabiilsuse tagamiseks. Uute tehnoloogiate edukas rakendamine aitab ka julgeolekuvaldkonnas oluliselt suurendada heidutust ning vähendada potentsiaalse vaenlase võimalusi olukorda destabiliseerida.

„Sõda Ukrainas on vallandanud suure uudsete tehnoloogiate arenduste buumi. Ukraina peab pakkuma efektiivset vastukaalu vastasele, kes omab ülekaalu traditsioonilises relvastuses. Ukrainas on koondatud riigi kaitseks kogu elanikkond ning rakendatakse kõiki teadmisi, et riiki kaitsta. Selle tulemusena sünnib terve rida uusi tehnoloogiaid, millest saavad tuleviku kaitsetööstuse suured projektid. Kõige nähtavam on kõikvõimalike mehitamata platvormide plahvatuslik areng ning integreerimine inimtegevusega. Väga erilisel kohal on küberrünnakute vastane tegevus. Ukraina on suutnud tõrjuda Vene rünnakuid ning riigi digitaalne taristu on katkematult tööd jätkanud. Seda võib pealtnäha pidada väikeseks imeks, aga selle taga on sadade IT-ettevõttete koostöö, arendused ja uudsed lahendused ning pidevad õppimised, treeningud ja harjutused,“ analüüsib Saks tehnoloogilisi arenguid.

Ukraina taastatakase tänu innvatsioonile kõige kaasaegsemal viisil

Saks rõhutab, et suured muudatused toimuvad elektroonilise sõjapidamise ja kommunikatsiooni tehnoloogiate valdkonnas, mis jõuavad kiiresti ka igapäevase tehnoloogia kasutusvaldkonda. - „Eestis on kahe aasta jooksul kujunenud hulk tehnoloogiaettevõtteid, kes alustaid intensiivset koostööd Ukrainas enamasti ajendatult soovist lihtsalt Ukrainat aidata. Paljudest sellistest abiprojektidest on arenenud tõsised tehnoloogia arenduse koostööprojektid. Ees ootab Ukraina taastamine, mis veelgi avardab uute tehnoloogiate rakendamisi Ukraina infrastruktuuri taastamisel. Tegelikult me räägime Urkainas uue infrastruktuuri rajamisest kõige moodsamal viisil. Ukrainas on võimalik loobuda eelnevate ajastute pärandist. Eesti ettevõtted on tõestanud, et nad suudavad Ukrainas keerulistes oludes toime tulla ning tehnoloogia investeeringud Eestis saavad tulevikus seeläbi väga olulise võimenduse.“

Sel ja sarnastel teemadel saab kuulda Euroopa Äriinglite Aastakongressil, mis toimub 20.-22. maini Tallinnas Nobeli saalis. Delfi on sündmuse meediapartner.