Tagatisrahata üürimine on moes. Millised on praeguse üürituru neli suurimat suundumust?

Üüriturg on pidevas muutumises ning traditsiooniliste meetodite asemel eelistatakse üha enam uudseid viise, mis seavad prioriteediks taskukohasuse, turvalisuse ja mugavuse. Rendini tegevjuht Alain Aun selgitab, kuhu suunas üüriturg liigub ning kuidas nende muutustega kohaneda.

Uute trendide mõistmine ja nendega kohanemine võimaldab muuta üürimist paremaks ja õiglasemaks kõigi osapoolte jaoks. Meetodid, mis töötasid aastakümneid tagasi, ei ole täna enam piisavad, mistap on eriti oluline nendele muutustele otsa vaadata ja need enda kasuks tööle panna.

Klassikalised kinnisvaraportaalid on minevik

Ajalukku on jäämas ajad, mil üürileandjad tuginesid üürnike leidmisel üksnes traditsioonilistele kinnisvaraportaalidele. Üha enam omanikke leiab oma üüripindadele huvilisi kasutades teisi, oluliselt efektiivsemaid meetodeid.

„Rendini hiljutine uuring näitas, et ainult 20% Rendin keskkonnas lepingu sõlminud üürileandjatest kasutas üürniku leidmiseks klassikalisi kuulutusteportaale. Samas kui nende inimeste ülekaal, kes leidsid üürniku kuulutades Rendini tasuta platvormil kombineerituna sotsiaalmeedia või mõne muu keskkonnaga, oli aga 80%,“ ütleb turvalise üürimise platvormi Rendin tegevjuht Alain Aun.

Auni sõnul kasutab Rendini tasuta üürikuulutuste platvormi tuhandeid üürileandjaid ja üürnikke, kes otsivad õiglasemat ja turvalisemat viisi üürimiseks. „Platvormi populaarsusele aitab kahtlemata kaasa ka see, et kogu protsess on osapoolte jaoks väga mugavalt üles ehitatud,“ lisab ta.

„Üürileandjat aitab kuulutuse sisestamisel ja kandidaatide otsimisel Rendini digimaakler ning hiljem kantakse kuulutusse sisestatud info otse üürilepingusse. Osapooltel tuleb vaid üksikud lüngad täita ning leping allkirjastada. Kusjuures vastanutest pooled ehk 50% leidsid endale sobiva kandidaadi kasutades kuulutamiseks ainult Rendinit,“ selgitab Alain Aun.

Üürnike otsimisel on aina suurem roll ka sotsiaalmeedial. „Seda kinnitab ka fakt, et umbes 20% küsitluses osalenud üürileandjatest oligi oma üürniku leidnud puhtalt sotsiaalmeediast. Huviliste arvu suurendamiseks jagavad üürileandjad üha enam oma loodud kuulutusi enda isiklikul profiilil või erinevates Facebooki gruppides,“ kommenteerib Aun.

„Üheks suureks trendiks on näiteks piirkondlikud grupid, kuna see võimaldab sihtida oma kuulutusi kindla linna, asumi või küla elanikeni. Teine populaarne keskkond on Facebook Marketplace, mis on eriti kasulik üüripindade puhul, mis asuvad väljaspool suuremaid linnu või piirkondades, kus pole suuri Facebooki gruppe,“ täpsustab ta.

Üürikuulutuste eest maksmisel ei nähta enam mõtet

Nende keskkondade populaarsuse kasvu taga peitub väga lihtne põhjus – hind. Kui kinnisvaraportaalidesse üürikuulutuse lisamine võib maksta 100€, siis nii Rendin platvormil kui sotsiaalmeedias kuulutamine võimaldab üürileandjatel jõuda tuhandete koduotsijateni täiesti tasuta.

„Tühjalt seisev üüripind on üürileandjatele niigi suur kulu, mida kuulutamistasud veelgi upitavad. Tihti tuleb üürileandjal aga kallitest teenustasudest hoolimata ise palju vaeva näha, et üüripinnale sobivaid kandidaate leida. See tähendab, et lisaks igakuistele laenu- ja kommunaalmaksetele sööb üürnikku ootav kodu omaniku rahakotist ka lihtsasti välditavaid ning sageli täiesti ebavajalikke summasid,“ selgitab Aun.

„Lisaks ei ole juhtivate kinnisvaraportaalide hinnakirjad avalikud, mis jätab üürileandja olukorda, kus ta on kohustatud alustama üürikuulutuse sisestamist teadmata, kui palju see maksma läheb. Üürileandjad ei taha enam välja käia suuri summasid teenuse eest, mis ei ole läbipaistev ega garanteeri neile usaldusväärset üürnikku. Samuti tuleb paljudel juhtudel üürileandjal lisaks kuulutuse avaldamise tasule kergendada kukrut ka erinevate lisateenuste peale, et kuulutus üldse huvilisteni jõuaks,“ kommenteerib üüriekspert.

Auni sõnul on see ka üks põhjustest, miks Rendinist on saanud kahe viimase aastaga Eesti suurim otse omanikult üürikuulutuste portaal. „Üürileandjad ja üürnikud otsivad üha enam kokkuhoiukohti ning meie teenus võimaldab neil säästa nii raha, aega kui närve. Me oleme vajadusel osapooltele igal sammul olemas ning aitame tagada, et üürisuhe oleks usalduslik ja õiglane,“ lisab ta.

Üürileandjad uurivad üha enam üürnike tausta

Üheks suureks üüriturgu muutvaks teguriks on ka üürileandjate kasvav soov kontrollida oma üürnike tausta. Selleks on Rendin 2019. aasta lõpust arendanud unikaalset suurandmetel põhinevat algoritmi, mis hindab kandidaadi maksevõimekust ning võtab arvesse ka varasemat üürikogemust ja teisi riskitegureid.

„Rendini kontrollsüsteemi jõuab igas kuus üle 3000 kandidaadi ehk absoluutne enamus kõigist Eestis kodu otsivatest üürnikest. See võimaldab meil varakult välja sõeluda usaldusväärsed ja maksejõulised kandidaadid ning lihtsustada üürileandja valikut,“ ütleb Aun.

„Oma turvatunde suurendamiseks teevad üürileandjad üürnikele üha enam ka omal käel täiendavat taustauuringut. Selleks otsitakse üldjuhul lisainfot Google’ist või kandidaadi sotsiaalmeedia kontodelt, aga ka näiteks karistusregistrist,“ lisab ettevõtte juht.

Tagatisraha ja tavaline üürileping ei paku piisavalt kaitset

Auni hinnangul on traditsiooniline tagatisraha süsteem ebaõiglane nii üürniku kui üürileandja suhtes ega kaitse kumbagi osapoolt probleemide eest. „Ka kõige hoolikamalt valitud üürnikuga võib tekkida olukord, kus elu viskab lihtsalt vingerpussi ning eeskujulikust üürnikust saab äkitselt võlglane või puuküürnik. Paraku juhtub elus sageli ootamatusi, mida ei ole võimalik ette näha. Inimesed võivad lahutada, kaotada töökoha, teha valesid finantsotsuseid või jääda mõnel muul põhjusel oma sissetulekust ilma. See on kahjuks paratamatus, millega tuleb arvestada,“ kirjeldab Aun.

„Tavapäraselt tuleb tagatisrahana tasuda ühe kuu üür, mis katab üldjuhul vaid väikese osa reaalsetest kahjudest. Meie kogemus näitab, et enamikel probleemsetel juhtudel jääb keskmine üürileandjale tekitatud kahju pigem 2500-3000 euro kanti. Tagatisraha kaotamiseks piisab aga juba sellest, kui üürnik jääb ühe kuu üüri- ja kommunaalmaksetega võlgu,“ täpsustab üüriekspert.

„Samuti on tagatisraha üürnike jaoks väga suur väljaminek, mis võetakse sageli oma säästudest või laenatakse kokku lähedastelt. Kusjuures enamikel juhtudel ei lähe tagatisraha üürisuhte jooksul isegi vaja ning see raha seisab üürileandja pangakontol lihtsalt tühja. Lisaks leidub üüriturul palju pahatahtlikke üürileandjaid, kes ei ole nõus üürilepingu lõppedes tagatisraha üürnikule tagastama,“ lisab ta.

Selle probleemi lahendamiseks on paljud üürileandjad ja üürnikud asendanud klassikalise tagatisraha hoopis turvalisema alternatiiviga. „Rendin platvormil tuleb tagatisraha asemel maksta teenustasu, mis on 2,5% igakuisest üürisummast. Vastutasuks pakub Rendin üürileandjatele tagatisrahast 10x suuremat varakaitset, üüri- ja kommunaalmaksete garantiid kolme kuu ulatuses ning osapooltele tasuta õigusabi ja kliendituge kõiksugu probleemide korral,“ selgitab Aun.

„Üürileandjad ja üürnikud vajavad tuge ning teadmist, et murede ilmnemisel ei keerata neile selga. Igal üürnikul on õigus elada kodus, kus ta tunneb end turvaliselt ning samal ajal peab jääma ka üürileandjale kindlustunne, et tema vara on heades kätes. Rendini eesmärk on osapooli nõustada ning leida probleemide korral kompromisse, millest väljuvad mõlemad rahulolevalt,“ ütleb Rendini tegevjuht.