Finantsinspektsioon hoiatab: kaubanduskeskustes ei tasuks pensioniotsuseid teha

Finantsinspektsiooni (FI) poole pöördutakse aina enam seoses agressiivse pensionifondide müügiga kaubanduskeskustes, pidades seda probleemseks nähtuseks.

Seetõttu kirjutab FI tarbijaveebi minuraha.ee postituses, et kaubanduskeskuses ei ole enamasti võimalik rahulikult pensionifondide infoga tutvuda, mistõttu ei ole see sobiv koht nõnda olulise otsuse tegemiseks.

Eesti kaubanduskeskustes on juba ammu kanda kinnitanud teise samba pensionifondide turustamine, kus mööduvaid kliente kutsutakse vahetama pensionifondi või liituma teise sambaga, kui seda veel tehtud pole. Probleemiks kujuneb see siis, kui turustamisel kasutatakse eksitavaid, ebaausaid ja agressiivseid kauplemisvõtteid. Näiteks näidatakse fondidega seotud infot valikuliselt või üldse mitte ning kiirustatakse tarbijat takka kiirelt kohapeal otsustama, pakkumata aega erinevate pakkumiste võrdlemiseks.

Pensionifondi vahetamine või sellega liitumine on oluline otsus, mida ei ole mõistlik teha kiirustades. Finantsinspektsioon märgib, et soovitav on enne lugeda ja analüüsida erinevate pensionifondide tingimusi, prospekte, võrrelda tasusid ja tootlust ning tutvuda investeeringute aruannetega. Kui otsus pensionifondi vahetada on läbi kaalutud ja kindel, tasub vastav avaldus esitada pensionikeskuse veebilehel, pankade kontorites või internetipangas. Pensioniks kogumine on pikk protsess ja kiired otsused toovad harva kasu.

Sage fondide vahetamine ei pruugi olla mõistlik

Kuigi olemasolevaid fondiosakuid on võimalik uute vastu vahetada kolm korda aastas ning uusi igakuiseid sissemakseid saab mõnda teise fondi ümber suunata lausa igal ajal, ei tähenda see kohustust sagedaseks pensionivarade ümberpaigutamiseks. Sage liikumine ühest fondist teise ei pruugi olla mõistlik, sest fondi investeerimisstrateegia vajab enda tõestamiseks aega.

Nii toob finantsinspektsioon välja, et fondi vahetamisele peaks eelnema analüüs ning ka arusaam, et kõik kohustuslikud pensionifondid on avatud investeerimisriskile, st fondiosaku hind võib nii tõusta kui ka langeda. Ka minevikus head tootlust näidanud fondide puhul ei saa automaatselt eeldada, et samasugust head tootlust õnnestub teenida ka tulevikus. Samuti tuleks tarbijal enne läbi mõelda, milline on tema riskitaluvus ning kui palju aastaid on tal veel pensioniraha kogumiseks jäänud, sest sellestki sõltub, millise fondi kasuks otsustada.

Kui siiski on soov oma olemasolevad fondiosakud mõne teise pensionifondi osakute vastu vahetada või jätta olemasolevad fondiosakud samasse fondi alles ja suunata uued igakuiseid sissemakseid mõnda teise fondi, on selleks mitmeid võimalusi. Eestis saab valida üle 20 kohustusliku pensionifondi vahel, mida pakub viis fondivalitsejat. Fondidel on erinev investeerimisstrateegia, näiteks turul pakutakse nii aktiivselt kui passiivselt juhitud pensionifonde. Üheks oluliseks tingimuseks, mis mõjutab fondi tootlust ja säästude kasvu, on fonditasud. Fondi valikul kindla eelistuse puudumisel tasub valida fondi, mille tasud on võimalikult madalad.

Finantsinspektsioon märgib, et pöörduda võib ükskõik millise teenusepakkuja poole, olenemata sellest, missugusesse pensionifondi hetkel raha kogutakse või kavatsetakse koguma hakata. Endist pensionifondi fondivalitsejat pole vaja muudatustest teavitada ega nendega lepingut lõpetada.

Kõik kohustusliku kogumispensioni avalduste vormid on standardsed, neid ei pea ise vormistama. Kui soov on suunata sissemaksed nii uude pensionifondi kui ka vahetada vana pensionifondi osakud uue pensionifondi osakute vastu, siis tuleb selleks esitada kaks avaldust.