Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo sõnul küsiti Eesti sotsiaaluuringus inimestelt, kui tihti on nad end viimase nelja nädala jooksul õnnelikuna tundnud.

„Selgub, et eurooplased üldiselt on õnnelik rahvas, sest kogu aeg või enamiku ajast tunneb end õnnelikuna lausa 64% vastanutest,“ selgitas Müürsoo. Seevastu neid, kes tunnevad ennast õnnelikuna harva või mitte kunagi, on vähem kui kümnendik (8,6%). „Mõnikord tunneb end õnnelikuna ligi neljandik (25,8%) eurooplastest,“ ütles analüütik.

Õnnelikkuse kaart

Kui vaadta tervet Euroopat, siis selgub, et rohkem kui kolm neljandikku rahvastikust tunneb end õnnelikuna kogu aeg või enamiku ajast Belgias, Luksemburgis, Šveitsis ja Hollandis. „Balti riikide kõige õnnelikumad inimesed elavad Eestis – pool meie rahvastikust (50,1%) tunneb end õnnelikuna kogu aeg või enamiku ajast, ligi kolmandik (35,3%) mõnikord, harva ligikaudu kümnendik (11,3%) ja mitte kunagi 3,3%,“ ütles analüütik.

Müürsoo selgitas, et Leedu rahvastikust on õnnelikud kogu aeg või enamiku ajast 48,1%, mõnikord 32,3%, harva 9,2% ja mitte kunagi 2,5%. Sama võrdlus on ka Lätis elavate inimestega – kogu aeg või enamiku ajast on õnnelikud ligikaudu 36,8%, mõnikord on õnnelikud veidi rohkemad – 38,4%, harva 16,6% ja mitte kunagi 6,4%.

„Võrreldes põhjanaabrite Soome ja Rootsiga ei ole Eesti inimesed siiski nii õnnelikud. Soome rahvastikust tunneb end kogu aeg või enamiku ajast õnnelikuna lausa 74%, Rootsi rahvastikust 69,3%,“ ütles Müürsoo ja lisas, et mõnikord tunneb neist end õnnelikuna vastavalt 19,4% ja 23,8%, harva 5,4% ja 6,1% ning mitte kunagi vastavalt 0,8% ja 0,9%.