Suvilaturu ülevaade. Millise hinna eest on eestlane nõus suvekodu ostma?

Võrreldes aastaringseks elamiseks mõeldud koduga soovitakse suvilat ostes saada hakkama soodsama eelarvega ja renoveerida maja ise kaasaegsemaks. Kinnisvaraportaali Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe tegi ülevaate tänavusest suvilaturust. Ehituskaitse Büroo juht Marko Sults lisas aspektid, mis tuleks enne suvila ostmist kindlasti välja selgitada, et vältida ehitustööde käigus halbu üllatusi.

Marko Sultsi sõnul pole Eesti inimeste ootused suvilat ostes sama kõrged nagu aastaringseks elamiseks mõeldud kodu puhul. „Suvilaks sobib ka vähese soojapidavusega hoone, kus ei pea olema tingimata kõiki kaasaegseid mugavusi nagu põrandaküte, soe vesi, automaatne küttesüsteem või WC siseruumides. Suvilate kategooria on väga lai ja enne ostu tuleb endale täpselt selgeks teha, mida pakutakse, sest suvilaks nimetatakse Eestis nii nõukogudeaegseid suvilaprojekte, vanu taluhooneid kui ka viimastel aastatel populaarsust kogunud looduskaunites kohtades asuvaid väikemaju.“

Kinnisvara24 portaalis on hetkel müügil 238 kinnisvaraobjekti, mille sihtotstarve on suvila. Lisaks on paljud suvilad ümber ehitatud aastaringseks elamiseks ja need pakkumised leiab majade kategooriast, kus on müügil 2500 hoonet.

Müügis olevatest suvilatest enamik vajab kas värskendamist või kapitaalremonti, aga müüakse ka täiesti uusi ja heas korras suvilaid. Kõige enam suvilaid on müügil Harjumaal, maakondadest järgnevad Ida-Virumaa, Raplamaa ja Pärnumaa. Vaid üht suvilat pakutakse Valgamaal ja Hiiumaal pole Kinnisvara24 portaalis hetkel müügil ühtki suvilat.

Suvilast on saanud teine kodu

Marko Sultsi sõnul tekkis koroonapandeemia ajal trend, mis püsib tänaseni – distantstöö võimaluse tõttu soovitakse suvilat kasutada aastaringselt teise koduna. „Aastaringseks kasutamiseks mõeldud maakodule on juba kõrgemad ootused – on väga levinud, et sinna paigaldatakse kütmiseks soojuspump, kraanist peab tulema soe vesi ja sanruumid renoveeritakse kaasaegseks,“ ütles Sults, kes lisas, et kui hoonesse on toodud veevarustus või maja köetakse vee baasil radiaatorite või vesipõrandaküttega, siis peab olema tagatud aastaringne küte. „See omakorda tähendab aastaringset kulu elektrile. Et kulud külmadel talvekuudel liiga kõrgeks ei kasvaks, tekib vajadus maja soojustada.“

Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe tõi välja, et kuigi kinnisvaraportaalis on suvilakuulutusi üle terve Eesti, siis ostjate lemmikuks on ikka teada-tuntud suvituspiirkonnnad. „Kõige enam otsinguid tehakse Pärnu, Haapsalu, Võsu ja Kaberneeme suvilatele. Pealinna läheduses on populaarsed piirkonnad Laulasmaa ja Kloogaranna. Lõuna-Eestis soovitakse suvilat Setomaal, aga ka teistes looduskaunites kohtades.“

Uibomäe lisas, et suvila või teise kodu rajamisel on oluline ka inimese päritolu – eestlaste jaoks on olulised need paigad, kus asuvad perekonna juured. „Näiteks saarlaste hing ihkab ikka saartele ja sama mustrit võib märgata üle terve Eesti.“

Uibomäe sõnul on Eesti inimestel veel üks kindel eelistus: suvila võiks asuda veekogu läheduses, olgu selleks siis meri, järv või jõgi. „Portaali otsingutest näeme, et huvi on privaatsete kinnistute vastu, kuhu saaks rajada maja oma soovide järgi ja nii, et naabrid jääksid kaugemale. Aga sellest veelgi olulisem on veekogu lähedus.“

Millise eelarvega peab suvila ostja keskmiselt arvestama?

Kinnisvara24 portaali statistika näitab, et kõige enam otsitakse suvilaid hinnaklassis 40 000 – 80 000 eurot. „Harjumaal ja populaarsetes suvituspiirkondades tuleb suvila eest keskmiselt kõige rohkem raha välja käia. Kuigi kallimate suvilate pakkumised võivad läheneda lausa 500 000 eurole, pakutakse Kinnisvara24 portaalis praegu ligi 700 maja või suvilat, mille hind jääb alla 80 000 euro,“ rääkis Uibomäe ja lisas selgituseks, et hind oleneb nii asukohast, veekogu lähedusest, hoonete seisukorrast kui ka krundi suurusest. „Väga nõutud ja kõrgelt hinnatud on luksuslikumad vanad taastatud talukompleksid, mis asuvad vahetult veekogu ääres ja on privaatse asukohaga.“

Kõrgendatud huvi on ka selliste vanade talumajade vastu, mida oleks võimalik renoveerida. Marko Sults tõi välja, et kuigi ostjal on sageli ootus, et suvilast saab lihtsa vaeva ja vähese kuluga ehitada aastaringseks elamiseks sobiva ökonoomse elamu, siis Ehituskaitse Büroo kogemus seda ootust kahjuks ei toeta.

„Enne ostu planeerimist tuleb välja selgitada, kas suvila ja selle tehnosüsteemid on rajatud seaduslikult või on tegu omavolilise ehitise või ümberehitusega. Paljude nõukogudeaegsed suvilad on rajatud postidele, mis tähendab, et hoonel puudub monoliitne maa-alune kandekonstruktsioon. Probleemiks võib osutuda ka seinte ja lagede konstruktiivne osa, mida ei ole ilma olulisi ümberehitustöid teostamata võimalik soovikohaselt soojustada,“ loetles Sults enamlevinud väljakutseid, millega suvila renoveerijad silmitsi seisavad.

Enne suvilaostu põhjalik taustakontroll

Sults rõhutas, et vanemat suvilat ostes tuleb välja selgitada, kuidas on lahendatud tarbevee- ja kanalisatsioonisüsteem. „Meil on Eestis palju aiandusühistuid, kus tarbevesi on kasutatav vaid soojal ajal ja talveperioodiks veevarustus katkestatakse. Kui veevarustus on lokaalne ehk kinnistule on rajatud oma puurkaev või salvkaev, siis on oluline kontrollida vee kvaliteedi vastavust joogivee standarditele. Lisaks on oluline aru saada süsteemist, kuidas vesi kaevust tuppa jõuab, kas ja kui tihti tuleb kanalisatsioonimahutit või septikut tühjendada ja millised on vajaliku hooldustööd vee- ja kanalisatsioonisüsteemi töökorras püsimiseks. Otse maasse immutatav reovesi on kahjuks veel üsna tavaline olukord, kuigi keskkonna hoidmise seisukohast täiesti lubamatu.“

Ka elektripaigaldiste ehk elektrikilbi, elektrikaablite, pistikute ja lülitite seisukord tuleb enne ostu põhjalikult üle vaadata, sest see võib nõuda kohest rahalist investeeringut. „Arvestades meie igapäevaseid harjumusi ja pidevat vajadust elektritoitel kodumasinate ja seademete järele, siis vigane või valesti ehitatud süsteem võib endas kätkeda otsest tuleohtu,“ ütles Marko Sults. Tema kogemus näitab, et hoonele otsest kahju tekitavad asjaolud on sageli seotud ka sadeveesüsteemide, katuse lekete, asjatundmatult rajatud sanruumide või vigaste tehnosüsteemidega.

Ehitajaga tuleb sõlmida leping

Olenevalt renoveerimistööde ulatusest ja iseloomust on Marko Sultsi sõnul enamasti vajalik ehitusprojekti kooskõlastamine kohalikus omavalitsuses ja ehitusloa hankimine.

„See protsess võib võtta aega mitu kuud, keerukamate projektide puhul aga kauemgi. Kui projekti dokumentatsioon on koostatud ja ehitusluba olemas, siis tuleb kalkuleerida renoveerimistööde eelarve. Kui eelarve on paigas ja vajalikud rahalised vahendid olemas, siis tuleb leida sobiv ehitusettevõte tööde teostamiseks. Ehitus- või renoveerimistööde teostamiseks tuleb ehitajaga sõlmida asjakohane töövõtuleping. Lepingu peamiseks eesmärgiks on, et tellija ja töövõtja kohustused oleksid üheselt mõistetavalt kirjalikus vormis fikseeritud: tööde täpne kirjeldus ja tööde mahud tööliikide kaupa, kvaliteedinõuded teostatavale ehitustööle, tööde maksumus ja teostamise tähtaeg,“ loetles Sults.