Kuna eurotsooni inflatsioon läheneb kahele protsendile, valitseb analüütikute seas lai konsensus, et Euroopa Keskpank (EKP) langetab juunis esimesest korda baasintresse. Mis juhtub aga pärast seda, on justkui suur mõistatus.

Selge näib olevat vaid see, et kui intressidega üles minnes tõsteti baasintessimäärasid igal järgmisel nõukogu istungil, siis allatulek saab olema oluliselt pikem.

„Praeguste andmete põhjal ei tundu intressimäärade langetamine juulis põhjendatud,“ sõnas EKP juhatuse liige Isabel Schnabel täna meediale. „Peaksime andmeid väga hoolikalt uurima, sest on oht, et leevenemine toimub enneaegselt.“

Bloombergi hinnangul on Schnabeli kommentaar selge märk, et kiire palgakasvu ja geopoliitiliste ohtude pärast mures jätkuvalt olevad keskpankurid teevad esimese pausi juba juulikuus ega torma langetustega kiirustama.

Turg on samas veendunud, et intresse langetatakse nii juunis, septembris kui ka detsembris 0,25 protsendipunkti võrra, mis langetaks EKP hoiusintressi praeguselt neljalt protsendilt 3,25 protsendile.

Kuigi Schnabel ütles, et juuniks kavandatud samm võib olla asjakohane, rõhutas ta oma Nikkeile antud intervjuus ettevaatliku lähenemise tähtsust. „Me peaksime andma endale piisavalt aega, et näha, mis toimub majanduses intresside langetamise järel.“

Sakslane lisas, et arvestades väga suurt ebakindlust ja kasvavat inflatsiooniriski, ei tohiks EKP seada endale eesmärgiks konkreetse intressitasemeni jõudmist.

Robert Holzmann, keda peetakse kõige rangema monetaarpoliitika pooldajaks terves EKP nõukogus, ütles intervjuus Austria meediale, et Euroopa Keskpank ei tohi lõpetada inflatsiooniga võitlemist liiga vara. „Kui see juhtub, on oht, et inflatsioon kiireneb uuesti,“ ütles ta. „Selles olukorras muutuks hinnatõusu ohjeldamine aga juba äärmiselt keeruliseks.“

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena