Sotsiaalministeeriumi kodulehelt võib leida kaks pea identse pealkirjaga pressiteadet. Neist esimene, 19. veebruaril avaldatu ütleb: „Keskmine pension tõuseb 774 euroni“. 1. aprillil välja saadetud teade kordab üle: „Keskmine pension tõusis 774 euroni“.

Ehkki võiks eeldada, et kahe teate puhul muutus vaid ajavorm, siis tegelikkuses omandas 774 eurot pooleteise kuuga hoopis uue tähenduse. Kui veebruaris ütles sotsiaalministeerium, et 774 euroni tõuseb keskmine vanaduspension, siis esimesel aprillil saadetud teates räägiti juba kõikide pensioniliikide ülesest keskmisest.

Siin on aga oluline erinevus, sest kui vanaduspensioni saavad vaid teatud vanuseikka jõudnud inimesed, siis keskmise pensioni arvestusse kuuluvad ka näiteks töövõimetuspensioni ning toitjakaotuspensioni saajad. Kuna näiteks toitjakaotuspensioni summa võib kõigi laste vahel jaotatuna jääda ka alla 100 euro (vaata allolevat tabelit), on keskmine pension väiksem kui keskmine vanaduspension.

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) pensioni valdkonna juht Agne Kiviselg ütles Ärilehele, et keskmine vanaduspension oli aprilli seisuga hoopis 790,92 eurot ning mediaan näitaja 785,11 eurot. Kõikide pensioniliikide ülene keskmine küündis aprillis 773,11 euroni.

Kiviselja väitel sotsiaalministeerium veebruaris pressiteadet saates siiski ei eksinud, vaid esimesed arvutused olidki näidanud, et 774 euroni kerkib indekseerimise järel hoopis keskmine vanaduspension. „Teie välja toodud „keskmine vanaduspension 774 eurot kuus“ (viide esialgsele pressiteatele - toim) on võetud Vabariigi Valitsuse määrusest, mis valmis 2024. aasta veebruaris ja oli arvutuslik,“ selgitas ta.

Arvutuste täpsustudes ilmnes aga, et 774 euroni lähedale tõuseb hoopis kõikide pensioniliikide ülene keskmine, mistõttu otsustati numbrite asemel muuta sõnastust.

Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 212 327 000 eurot ning see puudutas 325 000 pensionäri. Mullu oli keskmine vanaduspension sotsiaalministeeriumi teatel 700 euro suurune.

Kuidas moodustub vanaduspension?

Eesti vanaduspensioni suurus kujuneb neljast osast:

  1. baasosast, mis on kõigile ühesugune ja mille suurus vaadatakse üle igal aastal;

  2. staažiosast, mis arvestab töötatud, õpitud ja armees teenitud aegu kuni 1998. aasta lõpuni;

  3. kindlustusosast, mis põhineb alates 1999. aastast makstud sotsiaalmaksul;

  4. ühendosast, mis lisandus 2021. aastal ja koosneb kindlustus- ja solidaarosakust.