Rahandusministeeriumi sõnul on tegu pretsedenti loova otsusega, mille taga on Eesti ametike jõupingutused. „Vaatamata sellele, et plastpürolüüsi projekt sobis hästi fondi üldise filosoofiaga, hindas Euroopa Komisjon selle esialgu abikõlbmatuks. Veebruaris saatis rahandusministeerium komisjonile täiendava pöördumise koos omapoolsete argumentidega, mis selliste projektide vajalikkust ja sobivust õiglase ülemineku raamistikku rõhutavad. Pöördumise tulemusena saadi äsja Euroopa Komisjonilt vastus, mis annab võimaluse plastipürolüüsi projektile toetust taotleda,“ kirjeldas ministeerium protsessi.

Eelmisel aastal taotles põlevkivisektori üks suurimaid ettevõtteid VKG õiglase ülemineku fondist toetust projektile, mille eesmärk on edendada ringmajandust. Plaan on ringlussevõtuks sobimatud plastjäätmed keemiliselt ümber töödelda ning toota neist pürolüüsiõli, mida saaks kasutada uute plastide tootmiseks. VKG on varasemalt öelnud, et projektiga võiks luua Ida-Virumaale üle 50 uue töökoha.

Ettevõttel on nüüd võimalus taas plastipürolüüsi projekti elluviimiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu õiglase ülemineku fondist toetust taotleda.

Õiglase ülemineku fondi koordinaatori Ivan Sergejevi sõnul on teekond positiivse vastuseni olnud pikk ja käänuline. „Veel eelmise aasta lõpus tundus, et sellise projekti toetamine ülemineku fondist on välistatud. See oli muidugi kõigile osapooltele pettumust valmistav, arvestades ettevõtmise potentsiaali. Vahepeal on aga selgunud, et mitu VKG projektiga sarnast projekti on saanud rahastust õiglase ülemineku fondist teistes riikides, mille peale esitasime Euroopa Komisjonile täiendava pöördumise ka meie ettevõtjatele võimaluse andmiseks,“ kirjeldas Sergejev.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa Liidu loodud rahastusmehhanism, millega toetatakse majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees märkimisväärsed sotsiaalmajanduslikud väljakutsed kliimaeesmärkide täitmisel. Eestis on õiglase ülemineku fondi mahuks 340 miljonit eurot ning sihtpiirkonnaks on põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa.

„Eestis on vaja nutikaid ja kõrge lisandväärtustega tootmisi, mis taaskasutaks targalt juba loodud ressurssi. Euroopa Komisjonilt saadud roheline tuli ei tulnud kergelt ning seda enam on hea meel, et riigi ja ettevõtjate ühine pingutus kandis vilja,“ ütles rahandusminister Mart Võrklaev.