Euroopa vajab baltistumist: kuidas Balti riikide kogemus aitaks Ukrainat üles ehitada?

Ukrainal on piiritu majanduslik potentsiaal ja nüüd on aeg seda ära kasutada. 27. mail Tallinnas Kultuurikatlas toimuval investeerimiskonverentsil „Ehitame Ukraina koos üles“ annamegi kõigile võimaluse avastada neid investeerimisvõimalusi ja luua partnerlussuhteid, mis aitavad kaasa Ukraina majanduse taastumisele. Jõukas Ukraina on stabiilsuse ja heaolu tagamisel kogu Euroopas võtmetähtsusega!

Ukrainas käib sõda juba viimased kümme aastat, maailma tähelepanu fokaalpunkt langes riigile aga 24. veebruaril 2022, kui Venemaa alustas täiemahulist invasiooni. Nüüd, kaks aastat hiljem on aeg hakata mõtlema sellele, mis saab Ukrainast sõja järel. Ukraina vajab ülesehitamist ja selleks paljude partnerite abi, samas pakub Ukraina ka võimalusi ettevõtluseks, innovatsiooniks ning arenguks.

Ukraina ülesehitamine on terve Euroopa ja maailma ülesanne. See riik on suur, tugev ja erakordse vastupanuvõimega, Ukraina majanduslik potentsiaal on piiritu. Ukraina on kahe koletu sõja-aasta jooksul kogenud, et tal on nii Euroopas kui ka maailmas palju mõttekaaslasi ja sõpru. Iga uus kontakt on samm tugevama Ukraina suunas, iga uus tutvus ja kokkulepe muudavad tugevamaks nii Ukraina kui ka terve Euroopa. Ukraina ülesehitus vajab maksimaalselt süvenemist ja toetust, majanduslikult tugev Ukraina on osa terve Euroopa julgeolekugarantiist.

Konverentsi avasõnad lausub Eesti vabariigi peaminister Kaja Kallas, sõnavõtuga esineb Ukraina aserahandusminister Oleksandr Kava, virtuaalselt esinevad ka Ukraina presidendi kantselei asejuht Rostyslav Shurma, digitaliseerumise aseminister Valeriya Ionan ja aseenergiaminister Svitlana Grynchuk. Lisaks neile osaleb palju lähipiirkondade ärimehi, investoreid, juhtivaid riigiametnikke.

„Ukrainlased teavad väga täpselt, mida eestlased tunnevad – et kuidas on elada nii ohtliku naabri kõrval, kui seda on Venemaa. Seetõttu mõistavad ka eestlased ja baltlased laiemalt Ukraina praeguseid vajadusi, probleeme. Meie meelest on Eesti väga oluline koht, kus sõda ja Ukrainat puudutavaid otsuseid tehakse,“ räägib konverentsi kaaskorraldaja Miltton Ukraine’i projektijuht Kseniia Lisnycha. Naine lisab, et kohti koostööks on palju: infotehnoloogia, miltech, energiasektor ja eriti roheenergia.

Mida tähendab „Euroopa baltistumine“?

„Euroopa baltistumine“ on aina enam esile kerkiv kontseptsioon, mis peegeldab Balti riikide mõju kasvu Euroopas ja tähelepanu, mida seal Baltimaade perspektiivile ning prioriteetidele antakse. Kontseptsioon nihutab ka fookuse Balti riikide unikaalsetele väljakutsetele ja kogemustele, mis on ajalooliselt jäänud „suuremate tegijate“ varju.

„Kolme Balti riigi järeleandmatu pühendumus Ukraina toetamisele ja kõvahäälne ning ühemõtteline agressioonile vastu seismise propageerimine on Euroopas võitnud nii suurt poolehoidu kui ka austust. Tallinnas toimuva konverentsi eesmärgiks on nende häälte võimendamine ja võimalus õppida tundma Balti riikide lähenemist regioonidevahelisele koostööle, digitaliseerimisele ja paljule muule, et panna need kõik Ukraina ülesehituse heaks tööle,“ lisab Lisnycha.

Esimesed sammud neis suundades on juba ka astutud: suur samm on Tallinnas konverentsi „Ehitame Ukraina koos üles“ korraldamine, kuhu tulevad kokku ühe riigi ülesehitamist arutama Balti- ja Põhjamaade äridelegatsioonid, kõrged riigiametnikud, riigipead ning IFI esindajad.

Tallinn pürib piirkonna julgeolekupealinnaks

Levib veel üks põnev fraas: nimelt „Tallinn kui Brüssel 2.0“. See tähistab olukorda, kus Tallinnast on samm-sammult saamas äärmiselt oluline otsustuskoht ja abikäsi, eriti praegu toimuvas Venemaa Ukraina-vastases invasioonisõjas. See idee rõhutab, et Tallinn võiks ja peaks olema just see pealinn, mis võtab olulisema rolli Euroopa poliitikate ning Venemaale vastukäikude vormimises – sarnaselt sellega, nagu Brüssel on olnud ja on siiani Euroopa kese diplomaatias ning valitsemises.

„Kui me ütleme, et Tallinn võiks olla Brüssel 2.0, on meie visioon Tallinnast kui olulisest otsuste vastuvõtmise ja poliitilise diskussiooni keskusest, kui jutuks on Ukraina ja laiemalt meie piirkonna tulevik. Kui Brüsselit teatakse Euroopa pealinnana, siis Tallinnal on potentsiaali saada pealinnaks, millel on kõige suurem roll kujundada see diskursus ja strateegiad, mis ümbritsevad Ukraina ülesehitust ning tulevast arengut,“ mainib Lisnycha.

Balti riigid, eriti aga Eesti, on alati nõudnud Ukrainale suuremat ja tugevamat sõjalist ning majanduslikku toetust. Eesti on alates sõja algusest seisnud täieliku kindlusega Ukraina taga, rõhutanud alati olukorra kiireloomulisust ja kaasanud suure toetuskogukonna erinevate pingutuste ümber, mis aitaksid Ukrainal sõda võita. Selline proaktiivne ja resoluutne seisukoht seoses Ukraina sõjaga on positsioneerinud Tallinna olema alternatiivseks otsustuskeskuseks Euroopa julgeolekuküsimustes. Eesti pole aidanud Ukrainat mitte ainult poliitiliselt, vaid ka majanduslikult, rahaliselt ja ka moraalselt.

Delfi Meedia korraldab 27. mail Tallinnas suure Ukrainasse investeerimise konverentsi „Ehitame Ukraina koos üles“, kus esinevad ja kirjeldavad kohalikke olusid Ukrainas tegutsevad ettevõtjad, investorid, kõrged ametnikud ning poliitikud. Konverents toimub Tallinnas Kultuurikatlas, päevajuhid on ERR-i ajakirjanik Johannes Tralla, Helsingin Sanomate endine peatoimetaja, nüüd Milttonis töötav Kaius Niemi ning rahvusvaheline finants- ja majandusekspert Ruslan Spivak.

Piletid on müügil veebilehel Piletitasku.ee!