Mida kortermaja kindlustades silmas pidada?

Igal aastal leiab arvukalt aset juhtumeid, kus kannatada saab kortermaja – ette tuleb nii torude lekkimist, katuse läbijookse kui ka tormi- ja tulekahjusid. Kõigi nende juhtumite vastu on korteriühistutel võimalik sõlmida kindlustusleping, ent on terve rida nüansse, millele tuleb lepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata.

Enne kindlustuslepingu sõlmimist peab korteriühistu juhatus veenduma, et maja vastaks kõigile ohutusnõuetele, mis on ühtlasi ka kindlustusvõtja lepingulisteks kohustusteks. Lisaks sellele on kindlustustingimustes välja toodud välistused ehk olukorrad, kus kindlustus ei pea kahju hüvitama sõltumata sellest, kas kindlustusvõtja on kahju tekkimises süüdi või mitte.

„Kui ohutusnõuded on täitmata, siis võib kindlustusandja sõltuvalt rikkumise suurusest keelduda kahju hüvitamisest kas osaliselt või ka täielikult ja kui tegu on välistusega, siis kindlustus hüvitist ei maksa,“ rääkis PZU Kindlustuse ettevõtte vara ja tehniliste riskide tootejuht Külli Kaldamäe.

Juhul, kui hoone on renoveeritud, siis eeldab kindlustus, et tööd on tehtud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja kõik ohutusnõuded on täidetud. „Kui toimub kahjujuhtum ja kahju tekkepõhjus on põhjuslikus seoses õigusaktidele mittevastavusega, siis võib kindlustusandja hüvitist vähendada või teatud juhtudel ka hüvitamisest keelduda, kui kindlustuslepingus on vastav välistus välja toodud,“ sõnas Kaldamäe.

Välistuste üle saab ka läbi rääkida

Kui klient näeb, et kindlustusseltsi tingimustes on üks või teine kahju välistatud, aga kliendi jaoks on oluline, et nimetatud kahju ei oleks välistatud, siis ta saab kindlustusseltsiga läbi rääkida ja uurida, kas antud kahju vastu oleks võimalik ikkagi kindlustuskaitset saada.

„Näiteks on praegu päris paljudel kindlustusseltsidel korteriühistute osas tüüptingimustes välistatud kahju, mis on põhjustatud surveproovist. Kui nüüd kindlustusvõtja ikkagi soovib, et sellised kahjud oleksid hüvitatavad, siis saab ta kindlustusseltsiga läbi rääkida ja uurida, kas sellise riski puhuks oleks ikkagi võimalik lisamakse eest kindlustuskaitset saada,“ lisas Kaldamäe.

Kasutusloa puudumine ei takista kindlustamist

Osal klientidest võib tekkida küsimus, kas hoonet on võimalik kindlustada siis, kui hoonel või mõnel selle osal ei ole kasutusluba. „See, et hoonel puudub kasutusluba, ei pruugi iseenesest tähendada seda, et hoone on ehitatud või ümber ehitatud puudulikult, aga see tõenäosus, et kõik ei pruugi nõuetele vastata, on kasutusloata hoones suurem,“ märkis Kaldamäe.

„Loomulikult soovitame kõigil hoone omanikel kasutusloaga seonduva korda ajada, kuna see annab suurema kindluse, et hoone on kasutamiseks ohutu, vastab projektile, tagatud on tuleohutus ja täidetud on kõik muud nõuded,“ rääkis Kaldamäe. „Kui kasutusloa puudumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, siis võib kindlustus hüvitist vähendada või kahju hüvitamisest keelduda,“ lisas ta.

Kahju hüvitamisest keeldumine on erand

Hüvitise vähendamisi või kahju hüvitamisest keeldumisi tuleb Kaldamäe sõnul ette siiski vaid erandjuhtudel ja reeglina tekkinud kahjud hüvitatakse. „Lisaks esineb aeg-ajalt juhtumeid, kus korteriühistu vastu esitatakse vastutuskindlustuse kahjunõue, milleks pole tegelikult alust, sest kahjukäsitluse käigus selgub, et korteriühistu pole kahju tekkimises süüdi. Sellistel juhtudel pakume korteriühistule alusetu kahjunõude tõrjumisega kaasnenud õigusabikulude hüvitamist,“ sõnas Kaldamäe.

Levinuimad ohutusnõuded, mille täitmise korteriühistu peab tagama

• Kindlustusvõtja peab järgima ohutusnõudeid, mis tulenevad õigusaktidest, seadmete tootjate kasutusjuhenditest ja kindlustuslepingust.

• Ennekõike peab järgima kõiki õigusaktidega reguleeritud tuleohutusnõudeid.

• Tuletööde tegemisel tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

• Küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine.

• Elektripaigaldist tuleb kasutada nõuetekohaselt, sealhulgas peab olema teostatud elektripaigaldise audit vastavalt seaduses ettenähtud korrale.

• Katuseid, vihmavee- ja reoveetorustikke, drenaaže ning settekaevusid tuleb regulaarselt hooldada ja kontrollida. Hoone kanalisatsioonil peab olema paigaldatud vee sissevoolu takistav tagasivooluklapp või pump.

• Hoone veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi tuleb korrapäraselt hooldada ja kaitsta külmumise eest. Kasutusvälisel perioodil ja külmal aastaajal ilma piisava kütteta hoonetes või hoone osades paiknevad veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemid tuleb sulgeda, tühjendada ja tühjana hoida.

• Talveperioodil peab olema korraldatud regulaarne lume- ja jääkoristus hoone konstruktsioonidelt ning libedustõrje kindlustuskoha sõidu- ja kõnniteedel.