Väliskeskkond pakub Eesti ekspordile suuri katsumusi

Eesti ekspordisektor seisab silmitsi raskustega, mis on tingitud väliskeskkonna muutustest ja rahvusvahelistest pingetest. Eesti päritolu kaupade eksport on vähenenud juba viimased poolteist aastat ja langenud alla pikaajalist trendi. Millised on Eesti ekspordi väljavaated ning mida saavad ettevõtted teha, et endale siledamat teed sillutada?

Viimastel aastatel on Eesti majandust mõjutanud palju tegureid. Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu tõi kaasa tarneahelate segipaiskamise. Kiirelt on kasvanud sisendite ja energia hinnad ning kerkinud palgakulud. Kõik see on jätnud jälje Eesti ettevõtete konkurentsivõimele ja ekspordivõimalustele. Teenustel on, paljuski infotehnoloogia sektori toel, paremini läinud ning nende eksport ületab jätkuvalt pikaajalist trendi.

Kaupade ekspordi langus ja majanduskeskkonna nõrkus

Viimase poolteise aasta jooksul on Eesti päritolu kaupade eksport pidevalt vähenenud, jäädes alla pikaajalisele trendile. Eriti tugev mõju on olnud peamiste ekspordipartnerite Soome, Rootsi ja Saksamaa majanduste nõrkusel. Need riigid moodustavad 38% Eesti kaupade ekspordist, ning tänavu esimeses kvartalis tuli kaks kolmandikku ekspordilangusest just nendelt turgudelt. Ligi kolmveerand Eesti tööstusettevõtetest peab ebapiisavat nõudlust suurimaks majandustegevuse piirajaks, kusjuures see osakaal on märgatavalt suurem kui meie lähiriikides.

Uutele turgudele laienemine ja konkurentsivõime parandamine

Vaatamata väliskeskkonna ebasoodsatele tingimustele plaanivad Eesti ettevõtted siiski laieneda uutele turgudele. Swedbanki selle aasta tööstusuuringu andmetel kavatseb 53% ettevõtetest siseneda uutele sihtturgudele, sealhulgas Saksamaale ja Põhjamaadesse, kust küll veel praegu tuleb suur osa ekspordilangusest, kuid ka nendel turgudel on esimesi märke olukorra paranemisest.

Lisaks on Eesti ettevõtted hakanud vaatama senistest turgudest kaugemale. Kuigi uuele turule sisenemine võtab ettevõttelt märgatavalt ressursse, on masinatööstus ja puidutööstus suunanud oma pilgu Prantsusmaale, elektroonikatootjad ja keemiatööstus USA turule ning toidutööstus Jaapani suunas. Tavapäraselt mitmeaastase töö tulemusena võib see aidata ettevõtetel oluliselt tasakaalustada sihtturgude geograafilisest jaotusest tulenevaid riske ning kasvatada müügimahte.

Automatiseerimine ja digitaliseerimine kui võtmepositsioonid

Selleks, et parandada konkurentsivõimet ja efektiivsust, suurendada tootlikkust ning hoida toodete omahind kontrolli all, soovivad tööstusettevõtted suurendada investeeringuid automatiseerimisse ja digitaliseerimisse, kuhu plaanitakse suunata pea kolmandik kõigist investeeringutest. Samuti on ettevõtted hakanud kasutusele võtma uusi tehnoloogiaid, sealhulgas targa lao ja tehisintellekti lahendusi. Investeeringud nii uutesse tehnoloogiatesse kui ka toodete arendamisse on pikas perspektiivis olulised, et ettevõtted suudaksid toota kallimaid ja keerukamaid tooteid, mille eest rahvusvahelistel turgudel kõrgemat hinda küsida.

Küberturvalisuse tähtsus kasvab

Digitaliseerituse ja rahvusvaheliste tarneahelatega integreerumise kasvuga kaasnevad ka uued riskid, sealhulgas küberturvalisuse riski. Kahjuks näitavad Swedbanki tööstusettevõtete uuringu tulemused, et paljud tööstusettevõtted ei hinda küberrünnaku riski oluliseks, kuigi rünnakud on sagenenud ning nende mõju võib olla väga kulukas, sest võib viia töö seiskumise, andmete kaotamise või finantskahjuni. Tegu on järjest kasvava kuriteo liigiga. Selleks, et vältida küberrünnakute tõttu tekkida võivat kahju, peaksid ettevõtted auditeerima oma küberturvalisuse taset, koolitama töötajaid ning testima oma süsteeme.

Eesti eksport liigub sarnaselt maailma kaubanduse muutustega

Kuigi Eesti kaupade ekspordi osakaal maailmas on marginaalne, on see liikunud üsna sarnaselt maailma kaubandusmahu muutusega. Nii nagu Eestiski jäi maailmakaubanduse tugevaim kukkumine möödunud aasta kolmandasse kvartalisse. Veebruaris pöördus maailma kaubandusmaht juba kasvule ning ka Eesti kaupade ekspordilangus on taandumas. Euroala, kuhu läheb pool Eesti kaupade ekspordist, ostujuhtide indeks näitab alates märtsist majandusaktiivsuse suurenemist. Eesti üldine välisnõudlus peaks sel aastal küll paranema, kuid ekspordi taastumist pidurdab Soome ja Rootsi ehitus- ja kinnisvarasektori nõrk nõudlus.

Kui Eestist eksporditud kaupade osakaal on püsinud viimasel kolmel aastal Euroopa Liidu kaupade koguimpordis üsna stabiilne, siis teenuste osakaal on tõusnud. Eesti teenuste ekspordi osakaalu kasv liidu turul viitab paremale nõudlusele ja teenuste tugevamale konkurentsivõimele. Kuigi Eestist eksporditud kaupade osakaal ei ole Euroopa Liidu turul viimastel aastatel oluliselt muutunud, siis võrreldes pandeemiaeelse ajaga on see kõrgem.

Protektsionismi suurenemine maailmaturul mõjutab ekspordivõimalusi

Diskrimineerivate meetmete arv maailmaturul tõusis järsult koroonakriisi ajal ja nende kasv jätkub. Selle peamiseks põhjuseks on küll USA ja Hiina suured toetused oma ettevõtetele rohemajandusele üleminekuks, kuid see on sundinud ka paljusid teisi riike samaga vastama. See on muutnud oluliselt rahvusvahelist konkurentsikeskkonda, mis mõjutab ka Eesti kaubandust. Maailm on üha enam jagunemas geopoliitiliste huvide järgi. Selline killustumine mõjutab kaupade ja teenuste liikumist ning välisinvesteeringuid.

Tuleviku väljakutsed ja võimalused

Eesti ettevõtted seisavad silmitsi keeruliste väljakutsetega, kuid samas võib sellest leida ka võimalusi. Uutele turgudele laienemine ja investeeringud tehnoloogia arendamisse võivad aidata tasakaalustada riske ja kasvatada müügimahte. Samuti on oluline säilitada ja parandada konkurentsivõimet efektiivsuse suurendamise ja innovatsiooni kaudu. Tulevikku vaadates tuleb ettevõtetel keskenduda praeguste raskuste ületamisele, aga ka pikaajalisele strateegilisele planeerimisele, et tagada stabiilne ja jätkusuutlik kasv.