Soome statistikaameti andmeil valmis selle aasta esimeses kvartalis ehitusprojekte üle 40 protsendi vähem kui aasta tagasi samal ajal. Esimeses kvartalis väljastati ehitusluba 2950 korterile, mida on 56 protsenti vähem kui mullu. Statistikaameti hinnangul kinnitavad numbrid ehitussektori keerulist seisu, mis on kestnud juba pikka aega, ja leevendust silmapiiril esialgu pole.

„Kui tempo peagi ei tõuse, langevad näitajad veelgi,“ hoiatab majandusteadlane Petri Malinen.

Tema sõnul tuleb järgmise kahe aasta jooksul eluasemeturule erakordselt vähe uusi kortereid. See muudab omakorda pakkumise ja nõudluse tasakaalu. „Praegu alustatavad kortermajad saavad valmis ilmselt 2025. aastal. Siis on uute korterite nimel aga kõva konkurents, mis väljendub hinnatõusus,“ ennustab ta.

Malineni arvates on praegusel kriisil kolm põhjust: kõrged intressimäärad, kõrged ehitushinnad ja tarbijate ebakindlusest tingitud väike nõudlus. „Hoolimata majanduse üldisest paranemisest kestab kriis ehitussektoris oodatust kauem, kuni 2025. aastani,“ hindab ta.

Ühele kohale kandideerib 44 inimest

Delfi Ärileht kirjutas eelmisel nädalal, et Eestis on ehitajate üleküllus. Täna kandideerib ühele töökohale 44 ehitajat ning on oht, et kaotame palju spetsialiste teistesse valdkondadesse. Pakutavate töökohtade arv hakkas kukkuma 2023. aasta jaanuaris ning ei ole enam 2021.–2022. aastatel nähtud ülikõrge tasemeni enam jõudnud. Lisaks jääb praegune pakutavate tööde arv ehitussektoris alla ka näiteks 2019. aasta tasemele (–32%).

Ühe põhjusena tõid asjaosalised välja just selle, et paljud Eesti ehitajad on Soomest kodumaale tagasi tulnud. Arco Tarc OÜ juhataja Lauri Männiste kommenteeris, et kuna Soomes ja Rootsis on ehitusmahud vähenenud veel rohkem kui meil, siis teatud osa tagasi pöördujatest on kindlasti ka seal töö kaotanud ehitajad.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena