Täna on viimane päev märkida Bigbanki ja Holm panga võlakirju

Täna ehk 24. mail lõppeb nii Bigbanki kui Holmi võlakirjade märkimisperiood.

Bigbank pakub Balti riikides võlakirju mahus 3–10 miljonit eurot. Tegu on tagamata ja allutatud võlakirjadega, mis maksavad kvartaalseid intresse. Võlakirjade aastane intressimäär on 7% ja ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot.

Võlakirjade allutatus tähendab, et Bigbanki likvideerimise või pankroti korral muutuvad kõik allutatud võlakirjadest tulenevad nõuded sissenõutavaks ja rahuldatakse alles pärast kõigi allutamata tunnustatud nõuete täielikku rahuldamist vastavalt kohalduvatele õigusaktidele. Pakkumise täpsemad üksikasjad on kirjeldatud prospektis ja prospekti kokkuvõttes.

Võlakirjade lunastuskuupäev on 29. mai 2034, kuid pangal on õigus viie aasta möödudes võlakirjad ennetähtaegselt lunastada.

Holm pakub 9,5%

Holm kaasab investoritelt kuni 2 miljonit eurot 9,5% intressi maksvate võlakirjadega. Nagu Bigbanki puhul on ka Holmi võlakirjad tagamata ning allutatud.

Võlakirjade nimiväärtuseks on 1000 eurot võlakirja kohta, lunastustähtajaga 30. mai 2034 ehk võlakiri on kümneaastane.

Samas on Finantsinspektsiooni loal Holmil õigus aga mitte kohustus lunastada võlakirjad nimiväärtuses viie aasta möödudes, kõige varem 30. mail 2029. Holm maksab võlakirjadelt intressi kaks korda aastas fikseeritud intressimääraga 9,5% aastas.

Eesti Pank: allutatud võlakirjad on teistest riskantsemad

Investori jaoks on allutatud võlakirjad võrdlemisi kõrge riskiga instrument, kirjutab Eesti Panga ökonomist Gaili Grüning.

„Investori jaoks on nende näol tegemist võrdlemisi kõrge riskiga instrumendiga, sest panga raskustesse sattudes on eelisjärjekorras muude võlakirjadega seotud kohustused. Teatud juhtudel on pankadel õigus jätta intressimakse tegemata või allutatud võlakirjad hoopis maha kirjutada,“ märgib Grüning.

Investor peaks Grüningu sõnul arvestama ka sellega, kui lihtne või keeruline on võlakirja soovi korral edasi müüa. Nende riskide tõttu tuleb pangal selliste võlakirjade eest kõrgemat hinda tasuda ja tema intressikulu suureneb. Teisest küljest ei mõjuta aga sellised omakapitali alla kuuluvad võlakirjad aktsionäride teenitavat omakapitali tootlust. See on järelevalveliste nõuete täitmise kõrval üks põhjuseid, miks pangad eelistavad selliste võlakirjade väljastamist uute aktsiate emiteerimisele.

Pankadel on suurenenud vajadus emiteerida võlakirju äri laienemise ja kõrgemate järelevalveliste kapitalinõuete tõttu. Lisaks aitavad erinevad võlakirjad pankade kapitalistruktuuri mitmekesistada.

Kodumaisel väärtpaberiturul emiteeritud allutatud võlakirjad (Tier 2 ja AT1) on väga populaarsed olnud. Näiteks väljastavad pangad oma kasvu toetamiseks, kapitalipositsiooni tugevdamiseks, aga ka järelevalveliste kapitalinõuete täitmiseks pikema tähtajaga allutatud võlakirju (nt Tier2 ja AT1).

Nii Bigbanki kui Holm panga võlakirjad on Tier2 võlakirjad.