Soome sai 11. veebruaril uue presidendi. Väljaspool kodumaad tuntud kui suurepärane rahvusvaheliste suhete ekspert Alexander Stubb kogus kõigist häältest 51,6%, tema rivaal Pekka Haavisto 48,4%. Stubbi ametiaeg Soome presidendina algab 1. märtsil ning kokku kestab see kuus aastat.

Kui palju teenib Soomes president?

Vabariigi Presidendi aastane tasu on sätestatud seadusega. President Niinistö vähendas 2013. aastal oma aastast tasu 160 000 eurolt 126 000 eurole, vahendab Iltalehti.

2022. aasta maksuandmete kohaselt oli Stubbi aastane sissetulek Soomes 14 000 eurot. Suurem osa Stubbi sissetulekust tuleb aga välismaalt, mistõttu ei kajastu see Soome maksuandmetes.

MTV saates „Kandidaadid vs. Google“ ütles Stubb, et Firenze ülikooli professorina teenis ta umbes 18 000 eurot kuus, mis teeb aastaseks sissetulekuks umbes 216 000 eurot. Seega ootab Stubbi presidendina ees märgatav palgakärbe.

Vastselt valitud presidendi abikaasa Suzanne Innes-Stubbi sissetulek oli Soome maksuandmete kohaselt 2022. aastal 203 000 eurot. Innes-Stubbil on juristi haridus ning ta töötab advokaadina firmas Kone. Presidendi abikaasa ei saa riigi esindamise eest tasu.

Soome vastvalitud president Alexander Stubb koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga.

Soome meedia teatel pole uus presidendiproua veel kindel, kas ta jätkab oma praegusel ametikohal. President Tarja Haloneni ametiajal tõi tema abikaasa Pentti Arajärvi kaasa uue muudatuse, mida eelmised kaasad polnud varasemalt rakendanud. Arajärvi jätkas nimelt oma esindusülesannete kõrval ka teadlasena töötamist.

Jenni Haukio, praeguse presidendi abikaasa, on oma abikaasa ametiajal ajal töötanud ka Turu raamatumessi programmijuhina.

„Ma ei tea veel, mida ma teen. See on suur otsus. Pean mõtlema järgmisel nädalal, kui Alexist saab president,“ ütles Innes-Stubb laupäeval Iltalehtile.

„Tal on oma karjäär ja minul on oma. Suzanne otsustab ise, mida ta selles olukorras parimaks peab,“ rääkis presidendiks valitud Stubb.

Kulud katab maksumaksja

Uus Vabariigi President võib oma ametlikku eluruumi kolida kohe ametisse astumise päeval. Presidendi ametiresidentuur Mäntyniemis läheb teadaolevalt märtsis renoveerimisele. Stubb koos perekonnaga kolib renoveerimise ajaks ajutiselt ametiresidentuuri riigi külalistemajas. Hoones on kolm korrust ja 11 tuba. Lisaks sellele on seal salongid, saun ja söögisaal. Peakülalistel on 170 ruutmeetrit ruumi.

Valitud president elab aga kuni tegeliku ametisseastumise päevani oma kodus, kus ta võib jätkata soovi korral elamist ka kogu ametiaja jooksul. Kui Niinistö esimest korda presidendiks valiti, teatas ta, et soovib elada nii oma kodus Espoos kui ka presidendi ametlikus elukohas.

Soome riik maksab presidendi elukoha hoolduse, kütte, valgustuse, sisustuse ja lisapersonali eest.

Samuti on presidendil õigus saada pensioni, mis moodustab 60% tema aastapalgast. Näiteks ametist lahkuv president Niinistö saab pensioni veidi alla 76 000 euro aastas. Presidendi abikaasal ei ole õigust saada pensioni oma esindusülesannete täitmise eest.

Lisaks turvameestele tuleb turvalisuse tagamiseks vajalik varustus politseilt. Ametiresidentuur on varustatud turvasüsteemide ja valvekaameratega. Muuhulgas uuendatakse lähiaastatel turvasüsteeme Mäntyniemi renoveerimise käigus. Lisaks ametiresidentuurile on presidendil ka esindusresidents, presidendipalee ja suveresidents Kultaranta.

Eesti president Kersti Kaljulaid ja Sauli Niinisto 2016. aastal Mäntyniemi residentsis.

Seadus näeb ette, et Vabariigi Presidendi poolt kasutatavatesse ruumidesse saabuvat posti tuleb kontrollida. Seda võib teha röntgenuuringuga ilma pakki või kirja avamata.

Lisaks ametiresidentidele on uuel presidendil juurdepääs soomustatud Mercedesele. Vabariigi Presidendi kantselei on teatanud, et sõidukite väljavahetamisel eelistatakse taastuvenergiat. Teisisõnu võidakse presidendi ametiauto, mis on olnud kasutusel 12 aastat, lähiaastatel asendada näiteks elektriautoga.

Praeguse Mercedese täpne hind ei ole teada, kuid Haloneni juhitud Mercedes Benz maksis teadaolevalt üle 500 000 euro. Praegune auto maksab tõenäoliselt samas suurusjärgus.

Alexander Stubb

Eesti Päevaleht

  • Stubb sündis 1. aprillil 1968. Ta kasvas üles Espoo lähedal jäähokiadministraatorist isa ja koduperenaisest emaga. Tema ema rääkis soome keelt, isa rootsi keelt.

  • Stubb käis koolis Soomes ja hiljem õppis USA-s Furmani ülikoolis, kuhu pääses golfistipendiumiga. Seejärel omandas Belgias õppides magistrikraadi ja tegi doktorikraadi Suurbritannias (London School of Economics and Political Science).

  • Pärast Euroopa kolledžisse tööle asumist on Stubb avaldanud 16 raamatut, kümneid akadeemilisi artikleid ja sadu arvamuslugusid. Ta kirjutas kolumne Financial Timesile. Tegutseb aktiivselt sotsiaalvõrgustikus X.

  • Ta on abielus Briti-Soome juristi Suzanne Innes-Stubbiga, kellega neil on kaks last (sündinud 2001. ja 2004. aastal).