TalTechi tudeng Karlis: tahaksin luua oma mängude tootmise firma

„Olen ikka väga rahul. Tegevust on väga palju olnud, olen siin ka veidi targemaks saanud. On väga palju plusse, miks siin olla. Mulle väga meeldib siin.“ Nii kirjeldab oma seniseid kogemusi TalTechis infotehnoloogiateaduskonna IT-süsteemide arenduse esimese kursuse tudeng Karlis Saarna.

Kõik sai alguse siis, kui Karlis oli veel 4.–5. klassis ja talle meeldis väga arvutimäng „RuneScape“. Ühel hetkel õnnestus tal mängu koodi koopiale ligi pääseda. Java kood oli tal ees nagu suur ja arusaamatu mägi, aga ta hakkas ennast sellest läbi närima. Kui õnnestus paar rida koodi omalt poolt lisada, hakkasid tegevused mängus natuke muutuma ja sealt edasi oli Karlisel plaan paigas – ka temast pidi saama programmeerija.

Tollal õppis ta Hiiumaal Käina koolis. Pärast põhikooli läks ta nelja klassikaaslasega edasi õppima Nõo Reaalgümnaasiumi, sealt edasi aastaks kaitseväkke ja seejärel tuligi TalTechi. Ent miks just siia? „Tahtsin uut linna näha. Tallinnas on natuke rohkem võimalusi, siin on väga palju asju, mida teha. Ja paljud tuttavad on ka Tallinna koondunud,“ selgitab noormees.

IT-süsteemide arendus tähendab esmajoones tarkvaraga tegelemist, riistvaraga Karlis palju kokku ei puutu. Talle meeldib, et õpingutel saab väga palju käed külge panna, ülesanded on nuputamise peale, mitte juhendi järgi tegemine. Koolitusi teevad oma ala spetsialistid, näiteks käisid Microsofti inimesed rääkimas nende pilveteenustest, millest Karlis varem mitte midagi ei teadnud.

IT-tudengid kipuvad väga varakult tööle. Ka Karlis nendib, et juba tõmbab tööd tegema, aga natuke võiks veel oodata. „Tahaks ikka üliõpilane ka olla. Elu on vahva, üritusi on palju, kogu aeg toimub midagi. Tööl teeksin üheksast viieni sama asja, praegu saan erinevaid asju teha,“ arvab Karlis. Seda, kas kunagi võiks minna ka magistrantuuri, Karlis veel öelda ei oska. Ta sõnab, et hoiab hinded piisavalt kõrgel, et tal oleks võimalik magistrantuuri minna. Samas IT-tööturul tema sõnul magistrikraadi üldiselt vaja pole, kogemust hinnatakse rohkem.

Tema armastus mängude vastu pole aga kuhugi kadunud. Ta on korduvalt osalenud GameJamil, kus tehakse väikese aja, tihti 48 tunni jooksul, nullist oma mäng. Tema jutust käib korduvalt läbi mõte, et võiks luua oma firma mängude tegemiseks. Karlis nendib, et mänge on väga palju ja silma paista raske, aga isegi kui kümme mängu järjest ebaõnnestuvad, on alati võimalus, et üheteistkümnes on järgmine mängude hitt.

Karlis arvab, et on pigem rahutu tüüp. „Ma pole suur tööloom, laisklen palju, aga hästi palju võtan ette huviprojekte. Vahel on hea istuda ja mängida, aga siis tekib idee, see hakkab väga meeldima ja hakkadki uurima, kuidas seda teha. Väike idee, aga rabelemist on palju,“ sõnab Karlis. Et tegemist oleks rohkem, ühines ta ka IT-teaduskonna üliõpilaskoguga. See on vabatahtlik üliõpilaste organisatsioon, kus inimesed saavad tutvuda oma ala tudengitega ning iganädalaselt korraldada või osaleda erinevatel üritustel.

Otsusta ka sina oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik