Õhus on tunda doktoritulevikku

Teekond doktorikraadini nõuab endiselt selgeid sihte ja tõsist pingutust, küll aga väärtustavad seda üha enam nii riik, ülikoolid kui ka tulevased palgamaksjad.

„Doktorikraad avab ukse maailma,“ kinnitab Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Tiit Lukk. Ning tema hääles on tunda õhinat.

Lukk ise avas oma ukse maailma siis, kui asus kahekümne aasta eest õppima biokeemia doktoriprogrammis Illinoisi ülikoolis Ameerika Ühendriikides. Nii-öelda kursusekaaslasi oli tal Hiinast, Indiast, Lõuna-Koreast, Liibanonist, Iisraelist, Sierra Leonest, Ecuadorist. „Välismaalased moodustasid kursusest umbes poole, ülejäänud olid ameeriklased,“ meenutab Lukk. Tähtis on aga see, et toona sündinud sõprussuhted kestavad tänaseni, teisalt on omaaegsetel doktorantidel nüüd teadusalased kontaktid paljudes maailma ülikoolides.

Maailmapilt avardub

Doktorantuur on sõltumata ülikoolist kõikjal maailmas sarnane ehk väga-väga rahvusvaheline. Ka Tallinna Tehnikaülikoolis on umbes pool doktorantidest välismaist päritolu. See tähendab, et oma koduülikoolis avardub hõlpsalt ka eestlasest doktorandi maailmapilt. Laborites-uurimisrühmades töötavad ju lähestikku või isegi kõrvuti väga erinevatest kultuuriruumidest pärit inimesed. Omavahel jagatakse muu hulgas noppeid ka sellest, kuidas käivad asjad igaühe koduühiskonnas-riigis – need on päris inimeste päris kogemused. „Tihti peame koos ka sünnipäevi, kus lauale tuuakse just sellele rahvale omased toidud,“ kõneleb Lukk. „Niisugusest pinnalt sündinud sõprussuhted jäävad meid saatma kogu eluks.“

Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektorina töötava Luki kaasjuhendada on praegu kuus doktoranti. „Julgustan neid pea igal aastal osalema rahvusvahelistel konverentsidel, kuid mitte ainult. Ka erinevates suvekoolides tekivad kontaktid, seda võib-olla veelgi isiklikumal tasandil, sest esindatud on ju doktorandid paljudest erinevatest ülikoolidest üle terve maailma. Tihti jäädakse suhtlema veel pärast kooli lõppugi.“

Oma riigi esindajad

Ehkki hoopis teise valdkonna esindaja, käib sama rada ka Vladislav Fjodorov, kes lõpetas magistritasemel TalTechis majandusanalüüsi eriala ja võttis seejärel suuna doktorikraadi kaitsmisele. Ta valis enda jaoks välja õppekava „Ärindus, majandus ja valitsemine“ majandusteaduse ja rahanduse erialal.

Esimesed sammud oma unistuse ehk doktorikraadi suunas on mehel juba astutud. Ta on osalenud mitmetel teadusseminaridel ja -konverentsidel, aga ka suvekoolides. Need on võimaldanud saada lisateadmisi, luua uusi kontakte ja tutvusi ning võtta edasiseks kaasa unustamatuid mälestusi. „Rahvusvaheline suvekool või prestiižikas konverents võimaldab suhelda, õppida maailma parimatelt ja kasutada hiljem saadud teadmisi oma uurimistöös, tõstes selle kvaliteeti,“ selgitab Fjodorov. Lisaks sellele on doktorandid rahvusvahelisel konverentsil või suvekoolides oma riigi teaduse taseme esindajad.

Väljavaated ja väljakutsed

Tiit Luki hinnangul on doktorikraadini jõudnul mitmeid valikuid, avaramad neist ehk siiski akadeemilises sfääris. Teadlase ja õppejõuna töötades avaneb võimalus panustada omakeelsesse teadussüsteemi, teadlaste järelkasvu, tudengite harimisse ning sedakaudu tõenäoliselt ka kooliõpetajate ettevalmistusse. „Mulle küll meeldib õpetada,“ kinnitab Lukk. „Olen ka veendunud, et ühegi teksti lugemine ei paku seda, mida annab säravate silmadega, tudengeid kaasa haarav õppejõud, kes ei räägi ainult kitsalt erialasest teemast, vaid toob näiteid ka elust enesest.“

Üha enam kohtab Eestis aga teadusmahukat ettevõtlust, mis omakorda avardab doktorikraadi omandava noore teadlase võimalusi. Samuti on märgata, et riik väärtustab doktorikraadiga inimesi järjest enam. Ka doktorantide palgad on läinud paremaks ja lähevad veelgi. „Ka tehnikaülikool otsib lahendusi ja meetodeid, kuidas doktorantide töötasu veelgi motiveerivamaks teha,“ kinnitab teadusprorektor Lukk.

Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik

Doktorikraadi plussid kaaluvad üksikud miinused üles

• Kui doktoriõppe ajal on pingutus suurem ja töötasu väiksem äris tegutsevatest eakaaslastest, siis tulevikus on see vastupidi.

• Doktorikraadiga inimesed teenivad tulevikus hästi, sh õppejõud naljalt töötuks ei jää. Isegi majanduslanguse ajal, kui mujal kärbitakse personali, on doktorikraadiga inimeste seas sama näitaja väga madal.

• Teaduskarjäär ei tähenda töötamist ainult ülikoolis, vaid üha enam levib nn prakadeemikute osatähtsus, et töötatakse korraga mitmes kohas, nii ülikoolis kui ka väljaspool, nt ettevõtluses.

• Teaduskraadiga inimesed elavad kauem ja on tervemad (eriti käib see meeste kohta).

• Akadeemiline vabadus: puudub kellast kellani töötamise kohustus, tööaega saab vabalt sättida, samas pakub töö igapäevaselt palju elamusi, pidevat enesetäiendamist, uusi kohtumisi, kaugete riikide kolleegidest saavad mõttekaaslased ja sõbrad.

• Doktorikraadi saanutest valib Eestis täielikult akadeemilise karjääri 60%, kombineeritud ehk prakadeemiku karjääri ligi 30% ja ülejäänud eelistavad mitteakadeemilist karjääri.

• Doktorantuuri võib minna ka vanemas eas. Nooremad doktorandid ja doktorikraadi kaitsjad on reaalteadustes, kus iga kolmas jõuab kraadini enne 30. eluaastat. Kõige hilisemas eas kaitstakse oma tööd humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Väidetavalt on vanimad doktorikraadi saajad maailmas olnud üle 80-aastased.

Allikas: TalTechi doktorantide konverents 2023 „Anna oma karjäärile hoogu doktorikraadiga“