Ukraina ülesehitamine: kuidas ajada äri kriisipiirkonnas?

Nagu öeldakse, siis ka sõja ajal ei jää äri seisma, sest alati leiab võimalusi, kuidas olla kas kitsalt endale või laiemalt riigile kasulik. Ka sõjatingimustes ei ole Ukrainas elutegevus või ettevõtlus lõppenud: on muutunud suunad, suhtumised ja ka välisriikide, -ettevõtete, -ettevõtjate huvid. 27. mail Tallinnas Kultuurikatlas toimuval investeerimiskonverentsil „Ehitame Ukraina koos üles“ vaadataksegi sügavamalt võimalusi Ukrainas täna äri teha.

Kiievis asuva Eesti saatkonna majandusnõunik Ando Rehemaa räägibki, mis seisus on Ukraina majandus, kuidas sinna investeerida ja mis on praegused riskid.

Kuidas rahastatakse praegu äritegevusi riskipiirkondades, hetkel siis näiteks Ukrainas?

Alustame sellest, et kuidas riskipiirkonda defineerida? Ukraina ida-, kesk- ja lääneosad on väga erinevas seisus. Kas loeme riskipiirkonnaks ainult Ida-Ukraina? Ida- ja osaliselt ka Kesk-Ukrainas keskendutakse taastamisele, elu- ja äritingimuste säilitamisele. Läänes ja riigi keskosas tegeletakse aga äri arendamisega.

Ettevõtluse toetamise vallas on ellu kutsutud erinevad programmid nii Ukraina valitsusel, kohalikel regioonidel kui ka kõigil doonoritel (doonorriigid, rahvusvahelised finantsasutused, eradoonorid jne). Kõigist neist ei ole ammendavat ülevaadet aga ilmselt kellelgi. Ukraina valitsus on välja töötanud ka äririski kindlustusmehhanismid, aga need on esialgu suunatud Musta mere logistikakoridoride toetamiseks ja seal opereerivatele laevafirmadele elementaarse kindlustuskatte pakkumiseks.

Üldine põhimõte on, et toetatakse Ukraina ettevõtlust ja kojalikke ettevõtteid. Ukraina poolel üldjuhul keegi välisettevõttele turule sisenemise eest raha pakkuma ei hakka, kui ei ole just tegemist kohaliku ettevõtte partneriga. Mõnedel välisriikidel on programmid enda ettevõtete toetamiseks sisenedes Ukraina turule, aga need on suunatud ainult enda riigi ettevõtetele: sakslased pakuvad näiteks oma ettevõtetele investeerimisgarantiisid, taanlased toetavad oma ettevõtteid Ukraina riikliku EIFO fondi kaudu. Eesti valitsus suurendas 2023. aastal EISA/KredExi laenukäenduse mahtu saja miljoni euro võrra ja 2024. aastaks suurendati ka ekspordilaenude mahtu samas suurusjärgus.

Mis tingimusi pangad nõuavad, kas on olemas suurema riskitaluvusega finantsasutusi?

Ukraina keskpank NBU tõstis juunis 2022 keskpanga intressimäära 25%-le selleks, et hoida rahvusvaluuta grivna kurssi ja takistada rahanduse kokku kukkumist. Nad on sellega hästi hakkama saanud, grivna kurss püsib stabiilsena ka pärast valuuta vahetuskursi vabaks laskmist. Praeguseks on intressimäära alandatud aga 14,5%-le. Mõju kommertspankadele oli selline, et need hakkasid massiliselt ostma keskpanga kõrge intressiga võlakirju ja kommertslaenude turg kuivas sisuliselt kokku. See puudutas eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, ilmselt vähem suurettevõtteid. Tuttav Žõtomõri tekstiiliärimees, kes teeb edukalt allhanget EL-i brändidele, kinnitas samas, et temale käivad pangad raha hoopis pakkumas.

Milline on hetkel ettevõtluse kliima Ukrainas? Milliseid muutusi on sõda selles esile toonud?

Sõjatööstus buumib. Tööstusharudest on kõige valusamalt pihta saanud ehitussektor, muud sektorid tasapisi taastuvad. Välja arvatud energeetika, mis on viimastel nädalatel venelaste poolt jälle valusalt pihta saanud. Mäletan kellegi hiljutist kommentaari, et Ukraina ettevõtjad on valmis Ukrainasse investeerima, välismaalased pigem „ootavad kindlamaid aegu“.

Millega peaks arvestama praegu Ukrainasse investeerides? Millised on suurimad riskid?

Korruptsiooni peetakse üldjuhul probleemiks, kohalike ettevõtete seas ei ole see eri kuudel kümnendast kohast eriti kõrgemale tõusnud. Mul on piisavalt tagasisidet, et Ukrainas on võimalik äri normaalselt ajada. Oluline on leida õiged partnerid ja mõista, kuidas Ukrainas äri ajada: näiteks ainult video- või meilikontakt siin ei toimi, vaja on ikka isiklikku kontakti. Kui keegi tuleb „kätt väristama“ ja lubab „asjad korda ajada“, siis pigem jutt lõpetada, sest kerge on sellises olukorras „supi sisse“ sattuda.

Millised on uued perspektiivsed valdkonnad, mis võiksid Ukrainas pakkuda huvitavat võimalust äri alustada?

Ukraina on suur ja täis erinevaid võimalusi: toormed (puit, metall), masinatööstus, põllumajandus ja nii edasi. Eri regioonidel on eri võimalused ja ka prioriteetsed valdkonnad. Praegu on selleks kindlasti militaartööstus ja selles osas on Eesti ettevõtted aktiivsed. Ukraina juba sõdib ka mõne Eestis toodetud tehnoloogia abil. Eesti riigi arenguabivahenditega oleme püüdnud toetada meie puitmajasektorit (puitmoodulitest ehitatud n-ö näidislasteaed Zõtomõri oblastis Ovruchis).

Delfi Meedia korraldab 27. mail Tallinnas suure Ukrainasse investeerimise konverentsi „Ehitame Ukraina koos üles“, kus esinevad ja kirjeldavad kohalikke olusid Ukrainas tegutsevad ettevõtjad, investorid, kõrged ametnikud ning poliitikud. Konverents toimub Tallinnas Kultuurikatlas, päevajuhid on ERR-i ajakirjanik Johannes Tralla, Helsingin Sanomate endine peatoimetaja, nüüd Milttonis töötav Kaius Niemi ning rahvusvaheline finants- ja majandusekspert Ruslan Spivak.

Piletid on müügil veebilehel Piletitasku.ee!