Tööalasest rikkumisest teavitajad on edaspidi paremini kaitstud. Eestit ootab siiski rahatrahv

Riigipea kuulutas eile välja seaduse, mis aitab vähendada tõsiste tööalaste Euroopa Liidu õiguse rikkumiste riske. Muudatus aitab töö käigus avastatud rikkumised tööl lahendada, uusi rikkumisi ennetada ning hoida kokku nende lahendamisele kuluvat aega.

Teavitajate kaitsmine ning rikkumisest teavitamiseks mõeldud kanali loomine on vajalik ennekõike tööandjatele ja töötajatele endile. Seejuures aitab teavitamise reeglites kokku leppimine suurendada ettevõtete läbipaistvust ja konkurentsivõimet Euroopa Liidu ühtses õigusruumis. Eelnõu reguleerib Euroopa Liidu normide rikkumisest teavitamist ja teavitajate kaitset kõige suuremate rahavoogude konkurentsimoonutuste ning kahjudega seotud valdkondades.

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on muudatuse üks selgeim suunis ettevõtjatele kaheastmelise teavitussüsteemi loomine. „Muudatus aitab enim neid organisatsioone, kel praegu veel pole sellist teavituskanalit, mis aitaks neil olulisi rikkumisi avastada ning arvestaks seejuures teavitaja konfidentsiaalsuse ja kaitsega,“ ütles justiitsminister.

Valeteavitus saab olema karistatav

Eesti ettevõtete ja teistegi riikide kogemus näitab, et turvaliste organisatsioonisiseste teavituskanalite loomise järel eelistavad töötajad rikkumise kahtlusest teavitada tööandjat ennast. Nii on see ennekõike seetõttu, et turvalise teavituskanali olemasolul ei pea töötaja kartma võimalikku survestamist või mistahes muud ebaõiglast kohtlemist. Nõnda saab tööandja võimalikust rikkumisest ise esimesena teada ja asuda seda kõrvaldama, et võimalikku kahju minimeerida või lausa ära hoida.

Teadlikult valeteavituse tegemine saab olema karistatav. Samuti saab karistatav olema see, kui keegi püüab tööl rikkumisest teavitamist takistada või teavitajat survestada. Seega aitavad eelnõus kokku lepitud reeglid vältida n-ö pahatahtlikku teavitamist.

Eestit ootab rahatrahv

Teavituskanali loomise kohustus saab olema riigiasutustel, vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel ja omavalitsusüksuse ametiasutustel. Justiitsminister Madis Timpson juhib tähelepanu, et paljudel ettevõtetel ja asutustel on juba praegu sellised kanalid olemas, need toimivad hästi ja aitavad organisatsiooni juhtida. „Muudatus aitab ka teistel asutustel ja ettevõtetel praegusi häid praktikaid üle võtta,“ märkis ta.

Praegu ei ole Eesti õiguses veel ühtset ja valdkonnaülest teavitaja kaitse regulatsiooni. Muudatus on seotud Euroopa Liidu teavitajate kaitse direktiiviga. Liidu liikmesriikidel oli kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta juba 2021. aasta detsembriks, mistõttu ootab Eestit hilinenud muudatuse eest rahatrahv. Enamik muudatusi jõustuvad 1. septembril 2024, mille järel selgub ka trahvi suurus. 1. jaanuaril 2025 jõustub 50–249 töötajaga erasektori ettevõtete kohustus seada sisse asutusesisene teavituskanal.