Bigbanki peaökonomist: kui palgakasv jääb suureks terveks aastaks, on reaalne oht oodatust kiiremaks inflatsiooniks

Täna avaldas Eesti statistikaamet esimese kvartali keskmise palga numbrid. Keskmine brutopalk oli kasvanud eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 8,8%, jõudes 1894 euroni. Tulemus on ootuspärane, sest kui eelmine aasta hinnad kasvasid, siis töötajad soovisid selle kasvu valguses ka endale palka juurde. Teisisõnu – palgakasv tuleb võrreldes hinnatõusuga alati väikese viiteaajaga.

Tallinn on teiste maakondadega võrreldes pikalt eest ära läinud. Vahe kõige madalamat palka maksva Valga maakonnaga on 1,6 korda ehk siis Valgas saadakse ainult 60% võrreldes Tallinnas makstava palgaga. Võibolla pakub valgamaalastele natuke lohutust see, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga, ei ole see lõhe vähemasti suurenenud.

Kui vaatame majandusharusid, siis on käärid veel suuremad: IT sektori palgad on võrreldes majutuse ja toitlustusega koguni 2,8 korda kõrgemad. Huvitav on ka fakt, et see vahe ei ole aastaga muutunud. On räägitud sellest, et IT idufirmadel ei lähe praegu väga hästi, kuna intressid on kõrged ja raha kaasamine kallis, aga palgakasv on olnud sektoris võrreldes aasta taguse ajaga korralik, 7,3%. Eks see ole osaliselt saavutatud ka inimeste koondamisega.

Tõsi, natuke madalam kui üldine palgakasv, aga suuremate baasnumbrite pealt ongi kasvunumbrid tavaliselt väiksemad. Majutuse ja toitlustuse sektori keskmise palga väga madalaid numbreid ei saa ka üle dramatiseerida, sest tegemist on valdkonnaga, kus liigub palju sularaha. Reeglina on sellistes valdkondades ka ümbrikupalkade osakaal natuke suurem kui riigis keskmisena. Seega reaalselt makstav keskmine palk võiks seal natuke suurem olla kui statistika seda näitab.

Kui vaadata kahte sektorit, kus viimase aasta jooksul kõige paremini ei ole läinud – töötlevat tööstust ja ehitust – siis näeme, et palgakasvu numbrites see pessimism ei kajastu. Aastaga kasvasid palgad töötlevas tööstuses 8,8% ning ehituses 8%.

Inflatsiooninumbreid prognoositakse sellel aastal 3,5% kanti, mis tähendab, et inimeste reaalsed sissetulekud kasvavad. Vaadates palgakasvu numbreid, siis võib vist päris julgelt eeldada, et palgad kasvavad sellel aastal kiiremini kui hinnad. Omaette küsimus on see, et kui palgakasv jääb kogu aasta lõikes nii kõrgeks, siis hakkab see omakorda mõjutama läbi tarbimise kasvu ka hindu ja hinnakasv võib algselt prognoositust kõrgemaks kujuneda. Kõik need on muidugi spekulatsioonid, mis tuginevad majanduse tavaloogikale. Kuna viimastel aastatel on pidevalt meid tabanud mingid üllatused, siis tavaloogika tihti ei ole töötanud.