Elektrituru reformi fookuses on tarbijate kaitsmine elektrituru hinnakõikumiste vastu ja nende aktiivne kaasamine elektriturule. „Tarbija saab juurde vabadust oma energiakulude planeerimisel, sealhulgas võimaluse enda toodetud taastuvelektrit teiste tarbijate või enda mujal asuva tarbimiskohaga jagada Näiteks saab tarbija müüa päikesepaneeliga toodetud elektrit sõbrale Eesti teises otsas või soetada Eesti teises otsas sõbra toodetud elektrit,“ selgitas kliimaminister Kristen Michal.

„Laienevad ka elektrilepingute sõlmimise võimalused – edaspidi saab selle sõlmida mitme müüjaga või erinevate pakettidega, jagades oma liitumispunkti mitme mõõtepunkti vahel. See tähendab, et tarbija saab soojuspumba jaoks valida näiteks fikseeritud hinnaga paketi ja elektrilise veeboileri jaoks börsihinnaga paketi. See võimaldab tarbijal maandada talvel kodu kütmise hinnariski, samas võimaldab ajatada elektrilise veeboileri tarbimist soodsamale ajale ja kuludelt kokku hoida,“ selgitas kliimaminister Kristen Michal. „Need on olulised muudatused, mis loovad uued ettevõtlusvõimalused ja suurendavad konkurentsi elektriturul,“ selgitas Michal.

Eesmärk on luua puhtam ja turvalisem gaasiturg

Elektrijagamine loob uued võimalused ka energiaühistutele, kelle taastuvelektri tootmine ja tarbimine ei ole tulevikus enam seotud ühistu ning tootmise geograafilise asukohaga. Energiaühistud saavad elektrit jagada läbi olemasoleva elektrivõrgu, mis on mitmetel juhtudel soodsam ja mugavam kui eraldi liinide rajamine.

Energiaturu reformi ettevalmistus algas juba paari aasta eest. „Möödunud energiakriis sundis kogu Euroopat elektrituru korraldust ümber vaatama. Fookusesse tõusis energiajulgeolek ja mõistlik hind. Elektrituru reform annab hoogu ka Eesti pingutustele taastuvenergia, tarbimise juhtimise ja energiasalvestuse arendamises,“ märkis kliimaminister Kristen Michal.

Gaasituru reform loob eeldused puhtamaks ja turvalisemaks gaasituruks. Reform loob õigusraamistiku vesinikuturu ja vähese süsinikuheitega gaasituru arendamiseks. Muu hulgas sisaldab pakett kohustust luua vesinikuvõrkude haldamiseks eraldiseisev vesiniku põhivõrguettevõtja ning näeb ette reeglid vesiniku lisamiseks olemasolevasse maagaasivõrku ja vähese heitega gaaside kasutusele võtmiseks.

„Muudatused on olulised, et anda võimalus uutele, vähese heitega gaaside tootmisele ja suurendada biometaani tootmist. Euroopa Liidus toodetud kütuste kasutamine vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest ning suurendab energiasüsteemi varustuskindlust,“ selgitas Kliimaministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets. Reform sätestab ka reeglid ja tarbija õigused olukorras, kus maagaasitarbimine elektrivõrgus väheneb ja tarbijad viiakse üle alternatiivsetele energiaallikatele.

Õigusaktid jõustuvad lõplikult sel suvel. Selleks, et muudatused Eestis lõplikult jõustuksid, alustab Kliimaministeerium direktiivide siseriiklikku ülevõtmist. Elektriturureform tuleb siseriiklikkuse õigusruumi üle võtta kuue kuu ja gaasiturureform kahe aasta jooksul.