Jaama ehituse maksumuseks on ligi 9,5 miljonit eurot ja jaamas toodetud biometaani asutakse kasutatama transpordisektoris. Laatre biometaanijaama tooraineks on loomade sõnnik ja muud biolagunevad materjalid ning need hakkavad jaama liikuma Valgamaal asuvast AS Laatre Piimast ja Kesa-Agro farmist. Jaam hakkab tööle käesoleva aasta lõpus.

„Biometaanijaamad väärindavad suurte farmide juures tekkivaid biolagunevaid jäätmeid. Tehnoloogia arenedes saame astuda sammu edasi ja hakata kasutama ära ka biogaasi tootmisel eralduvat CO2-te. Käärituse protsessist tekkivat CO2 saame tulevikus veeldada ja pakkuda seda toiduainetööstustele ning näiteks tarbida seda juba erinevates gaseeritud jookides,“ rääkis Bioforce’i juhatuse esimees Henry Uljas.

AS Laatre Piima juhi Kalmer Kongo sõnul on koostöö Bioforce-iga mitmes mõttes kasulik. „Kui varem läks loomade sõnnik laudast hoidlasse ja kevadel otse põllu peale, siis nüüd läheb sõnnik esmalt biometaanijaama, kus sõnnikust eraldatakse biogaas ja jääkproduktina digestaat, mida kasutame kevadel väetisena 25 000 hektarisel põllumaal. Gaasitehasest läbi käinud sõnnik ei tekita laotamisel enam spetsiifilist lõhna ja on ümberkaudsetele inimestele meeldivam,“ rääkis Kongo.

Laatre biometaanijaam asub ettevõtte Laatre Piim kõrval, mistõttu näeb tulevikus võimalust hakata laudasiseses transpordis kasutama samuti seal samas toodetud rohegaasi. „Nii tekib tore ringmajandus, kus meie lauda sõnnikust töödeldud gaasi kasutatakse siin samas ringi sõitvatel traktoritel, mis veavad sööta meie 2500 pealisele loomakarjale,“ rääkis Kongo.

Praegu Ebaveres ja Aravetel biometaanijaamu opereeriv Bioforce Group on seadnud omale eesmärgiks aastaks 2028 toota vähemalt 600 GWh biometaani, mis kataks ära kogu maagaasi tarbimise Eesti transpordisektoris. Bioforce Production kuulub samasse gruppi ettevõtega Bioforce Infra OÜ, mis on ühtlasi Tallinna gaasibusside tanklate omanik ja operaator. Ka Laatres toodetud biometaan hakkab minema Tallinna gaasibussidele.