Päikeseenergia buumi tulem: keskpäeval on elektrihind miinuses, õhtul aga üle 100 euro

Energiakriisis vallandunud päikeseenergia buum on tekitanud Eestis olukorra, kus keskpäevase ja õhtuse elektrihinna vahe ulatub ca 100 euroni megavatt-tunnist.

Sel nädalal ei maksnud börsielekter Eestis mitte ühelgi päeval kella 21-22 vahel alla 100 euro megavatt-tunni eest. Kella 13-14 vahel jäi aga elektrihind igal päeval alla 35 euro ning näiteks täna keskpäeval oli see sootuks miinuses.

Eesti Energia energiakaubanduse juhi Armen Kasparovi sõnul on säärase hinnakõvera taga päikesepaisteline ilm. „Madalad keskpäevased hinnad on tingitud suuresti päikeseenergia toodangust. Maikuu on reeglina päikeseenergia tootmise tippkuu. Samuti on ilmad läinud soojemaks, mistõttu on ka tarbimine vähenenud. Selle tulemusena tekib keskpäeval olukord, kus tarbimine on madal, kuid tootmine päikeseenergia mõjul kõrge. See viib hinnad turul sageli nulli lähedale või lausa miinusesse.“

Kasparovi juttu kinnitab ka statistika. Elektrilevi andmetel on nende võrguga ühendatud üle 800 megavati (MW) päikeseparke, samas kui Eesti tänane tarbimistipp jäi näiteks alla 800 MW.

Õhtuti ja hommikuti on päikeseelektri toodang aga madal, mistõttu pääsevad siis turule Läti ja Leedu gaasijaamad, mis börsile üle 100-euroseid pakkumisi teevad. Eesti Energia põlevkivijaamad pole sedavõrd kõikuvate hindadega aga konkurentsivõimelised, mis sest, et mõnel üksikul tunnil võib hind olla ka põlevkivielektri jaoks piisav.

„Põlevkivi kasutavad soojuselektrijaamad ei suuda reageerida nii lühikestele perioodidele kui näiteks gaasiturbiinid. Soojuselektrijaama käivitamiseks, üles soojendamiseks ning vajaliku võimsuse saavutamiseks kulub aega. Seetõttu ei saa põlevkivijaamad pakkuda turule oma toodangut vaid paariks tunniks. Jaama käivitamisega ja väljalülitamisega kaasnevad ka suured kulud ning seetõttu ei ole paaritunniseks tootmisperioodiks mõistlik soojuselektrijaama käivitada, kuivõrd selle toodangu hind oleks ülikõrge,“ selgitas Kasparov.

Salvestus on kuum teema

Eesti Energia energiakaubandusjuhi sõnul süvendab hommikusi ja õhtusi hinnatippe hetkel ka tõsiasi, et Eesti ja Soome vaheline Estlink 2 ülekandekaabel on rivist väljas. „Suurem välisühenduste võimsus aitaks hindasid kindlasti tasandada, kuivõrd hinnad ühtlustuksid suurema hinnapiirkonna peale paremini ära. Eelkõige aitaks suurem ühendusvõimsus ja läänemere regiooni tuumajaamade toodang tasandada just hommikusi ja õhtuseid hinnatippusid, mida täna teevad tõenäoliselt Baltikumis asuvad erinevad fossiilelektrijaamad.“

Samas tõdes Kasparov, et kõikuvad elektrihinnad on siiski nähtus, mis on tulnud selleks, et jääda. „Mida rohkem tekib meie hinnapiirkonda juhitamatut taastuvenergia tootmist, seda hüplikumaks elektri turuhinnad ka muutuvad. Seetõttu on oluline koos taastuvenergiaga välja arendada ka salvestuslahendusi, mis juhitamatut taastuvenergia toodangut tasakaalustada aitavad. Täna teeb seda Baltikumis edukalt Leedu Kruonise pump-hüdroelektrijaam, mis madala hinna perioodidel tarbimist tekitab ning tipuhindade ajal elektrit turule pakub.“

Kasparovi sõnul ongi turg tegelikult juba asunud kõikuvate elektrihindade vastu investeeringuid tegema. „Näeme, et Baltikumi turule on lähiajal lisandumas ka suursalvesteid, mis hindasid pisut ühtlustada võivad. Samuti on salvestuslahendused üha populaarsemad ka kodumajapidamistes ja ettevõtetes, kus päikesepaneelidega ise energiat toodetakse. Samuti aitab hindasid päeva lõikes siluda ka paindlik energiajuhtimine, mida üha laialdasemalt kasutusele võetakse.“