Kui uute eluasemelaenude intressimäär tõusis käsikäes euriboriga terve 2023. aasta vältel ja jõudis oktoobriks 5,8%-le, siis tänavu aprilliks langes see 5,4%-le. Oluline osa langusest tulenes euriborist, sest enamiku laenude baasintressimääraks olev kuue kuu euribor langes oktoobriks saavutatud tipust ehk 4,1%-lt aprilli lõpuks 3,8%-le.

Lisaks sellele on kahanenud ka baasintressimäärale lisanduv arvestuslik intressimarginaal. See liikus allapoole nii 2023. aasta esimesel poolel, mil euribor veel tõusis, kui ka selle aasta alguses. Kui 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta alguses ulatus uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal üle 1,8%, siis selle aasta aprillis välja antud laenude puhul kujunes selleks pisut vähem kui 1,5%.

Mari Tamm

Intressimarginaali languse taga on väiksema nõudluse ja laenuklientide arvu juures suurenenud konkurents pankade vahel, mis on neid ajendanud tegema mitmeid sooduspakkumisi. Sealhulgas on nii mullu kui ka tänavu keskmise marginaali kujunemist märgatavalt mõjutanud energiatõhusate eluasemete soetamiseks mõeldud laenutooted, mille puhul on intressimarginaal vaid lühikese aja laenuperioodi alguses null.

Neid laene mitte arvestades oleks keskmine arvestuslik intressimarginaal tänavu aprillis olnud ligikaudu 1,6%. Samas ei ole konkurents suurenenud mitte ainult uute, vaid ka olemasolevate klientide pärast. Sellele viitab käesoleva aasta veebruarist tuntavalt suurenenud eluasemelaenu lepingumuudatuste arv.

Edaspidi peaks eluasemelaenude intressimäära hakkama mõjutama pigem baasintressimäär euribor, kuivõrd finantsturgude hinnangute kohaselt peaks selle langus jätkuma. Kuna laenuintressimäär hakkab tõenäoliselt euribori arvelt allapoole liikuma, siis on pankadel tõenäoliselt selle võrra väiksem motivatsioon edaspidi marginaale langetada.