Mait Palts: Eesti teadmised Ukraina ärikliima kohta on Euroopas nõutud kaup

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts ütleb, et Eesti ettevõtete huvi Ukraina vastu on jätkuvalt väga suur: on neid, kes on praegu planeerimas oma koostööd Ukraina partneritega, kuid jätkuvad ka pikalt toimivad suhted. 27. mail Tallinnas Kultuurikatlas toimuval investeerimiskonverentsil „Ehitame Ukraina koos üles“ vaadataksegi põhjalikumalt võimalusi Ukrainas täna äri teha.

„Eestil on väga pikaaegne kogemus Ukrainas äri tegemisel ja oleme ka riigina neid palju aidanud. Ettevõtted on seal palju käinud ja käivad aktiivselt ka praegu, mõtlevad, mida oleks Ukrainas võimalik teha,“ räägib koja juht Mait Palts, kuid nendib, et kuna Ukraina oli ülioluline turg Eestile ka enne suuremahulise sõja algust, siis huvi kordistumist pole otseselt näha olnud.

Kuid muutunud on see, kuidas Ukrainale vaadatakse ja milline tegevus on võimalik, aga ka perspektiivne. Kui Ida-Ukrainas on kõik seotud rinde, sealsete äride ja kaitsevaldkonnaga, siis kaugemates piirkondades, eriti Lääne-Ukrainas toimub üsna tavapärane majanduselu – äriarendus, kasvamine ja investeerimine.

„Ukraina ootab ikkagi investeeringuid, kuid sellega koos ka uusi teadmisi ja praktikaid. Riigi ettevõtjaskond on saanud selgelt aru, et Ukraina tulevik on Euroopas, ja nad mõistavad, et peavad selleks arendama Ukraina selliseks, et nad oleksid sellel tasemel. Väga suurt rõhku pannakse muidugi tehnoloogilisele arengule, kuid laiemalt endiste töömeetodite muutmisele. Mõistetakse ka, et ilma välisinvesteeringute ja suure hüppeta on keeruline oma majandust käimas hoida ning kuhugi edasi liikuda,“ mainib Palts.

Lisaks kõrgtehnoloogiale ootavad alati koostööpartnereid nii põllumajandus- kui ka tööstussektor, samuti taristuvaldkond. Eriti see, mis jääb rindejoonele lähemale, mis on hävitatud ja millele oleks vaja kiiremas korras arendada alternatiivi. Kui varasemalt olid peaaegu enamiku tehaste sisseseaded nõukogudeaegsed, siis nüüd saabki arendada tänapäevast tootmist.

„Ukrainlased tahavad teha selle hüppe tänapäeva ja nii on tööpõld väga lai. Kuid nagu juba mainitud, siis vaid raha pole see, mida vajatakse – tarvis on ka oskusteadmisi. Kui me meenutame Eesti iseseisvuse algusaastaid, tulid meile investeeringud näiteks Põhjamaadest ja Saksamaalt ning sellega kaasnes ka selgelt euroopalik ärikultuur. See juhtub kindlasti ka Ukrainas, nad on selleks valmis, kuid see võtab aega ja nõuab kohanemist,“ selgitab koja juht.

Uuenev ärikultuur, mida veavad paljuski uuema generatsiooni ärimehed, on ka selja keeramine korruptsioonile. Palts leiab, et pilt on ka selles osas Ukrainas paljuski muutunud, kuid nii tugevalt sisse juurdunud tavade muutmine võtab jälle aega. „Paljud näevad korruptsiooni ikka väga negatiivselt, kuid ei saa eitada, et probleemi pole. Sellega peab arvestama igaüks, kes Ukrainas tegutseb,“ sõnab Palts.

Kohe pärast aktiivse sõjategevuse algust 2022. aasta kevadel korraldas Kaubandus-Tööstuskoda kahe riigi ettevõtjate vahel virtuaalkohtumisi ja kahe viimase aasta jooksul on korduvalt, erinevate delegatsioonidega ka Ukraina piirkondi külastatud. Lisaks on käinud ettevõtted ka ise olukorraga kohapeal tutvumas. Kui rääkida aga millegi kasvust, siis kaupade ekspordist: palju on tulnud juurde ettevõtteid, kes vahendavad Ukraina kaupu Euroopasse. Kui varasemalt sõi kogu toodangu ära peamiselt koduturg ja ülejäänu liikus välispartnerite kaudu peamiselt itta – Venemaale ja Hiinasse –, siis nüüd on need „uksed“ kinni. Palts ütleb ka, et sõja tõttu ei ole ükski Eesti ettevõte Ukrainast lahkunud. Välja arvatud need, kes jäid oma tegevustega rindepiirkonda või selle lähedusse.

„Peamiselt on need Euroopa ettevõtted, sealhulgas Eesti ettevõtted, kes on leidnud endale partnerid, et Ukraina kaupu liigutada. See on riskivabam, kui kohapeale oma investeeringutega minna. Kuid ära ei tohi unustada jällegi seda know-how-komponenti: meie teame, kuidas neid kaupu Euroopasse saada, kus müüa ja nii edasi,“ mainib Palts.

Raske on seda veel pakkuda kui eraldi teenust, kuid Kesk-Euroopa ettevõtete seas on väga hinnas Ukrainas kohapeal tegutsevate Eesti ettevõtete kompetents: meid usaldatakse olema vahemeheks Ukrainas. Palts ütleb, et nii mõnigi Eesti ettevõte on ka praegu selline vahemees: kuna kahe riigi taustad on sarnased, siis me mõistame palju selgemalt seda, kuidas ukrainlane mõtleb, kuidas toimib nende ühiskond ja millele äritegevuses reageeritakse.

„Eks see ole osa riskimaandamise praktikast ja eestlased on kui tõlgid seal vahel. Me hindame seetõttu ka olukorda Ukrainas palju adekvaatsemalt. Samas ei lähe Eesti ettevõtjad oma Ukraina partnerite juurde ka neid õpetama, neile ülalt alla vaatama või neid ära kasutama. See on ka kindlasti üks meie suur eelis, et me oleme neile võrdsed partnerid,“ lisab koja juht.

Kindlasti aga tasub Paltsi sõnul praegu vaadata enim kaitsetööstuse suunas, sest see on hetkel – arusaadavatel põhjustel – väga kuum. „Ukraina ootab ise sinna pidevalt investeeringuid, kuna elud on otseselt mängus,“ ütleb Palts.

Delfi Meedia korraldab 27. mail Tallinnas suure Ukrainasse investeerimise konverentsi „Ehitame Ukraina koos üles“, kus esinevad ja kirjeldavad kohalikke olusid Ukrainas tegutsevad ettevõtjad, investorid, kõrged ametnikud ning poliitikud. Konverents toimub Tallinnas Kultuurikatlas, päevajuhid on ERR-i ajakirjanik Johannes Tralla, Helsingin Sanomate endine peatoimetaja, nüüd Milttonis töötav Kaius Niemi ning rahvusvaheline finants- ja majandusekspert Ruslan Spivak.

Piletid on müügil veebilehel Piletitasku.ee!