Perutavad hobused tekitasid autole üle 10 000 euro eest kahju

ERGO kindlustuse andmetel toimub Eesti maanteedel aastas umbes 500 kokkupõrget loomaga, mille keskmise kahju suurus on 2500 eurot. Uuemate autode puhul on kahjud ulatunud ka kuni 25 000 euroni.

Enim kokkupõrkeid toimub Eesti teedel kitsede, kährikute, rebaste ja teiste väikeloomaga. Statistiliselt vähem on õnnetusi Eesti metsade suurimate ulukite põtrade, metssigade, hirvede ja karudega.

ERGO transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaidi sõnul toimuvad kokkupõrked ulukitega peamiselt looduskeskkonnas ja metsamassiivide lähedal enamasti varahommikul, hilisõhtul või öösel, kui teatud loomad on teistest aktiivsemad. Ohtlikum aeg õnnetusteks on kevadel, mil loomadel on paaritumisaeg ning juhid peavad eriti tähelepanelikult piirkiirust jälgima või isegi aeglasemalt sõitma, et hoida nii loomi kui ka enda vara.

Õige kiiruse valimine on Orulaidi sõnul eriti oluline seetõttu, et nende pikaaegne kogemus näitab – isegi väikse loomaga kokkupõrge võib suure kiiruse juures põhjustada autole üllatavalt suurt kahju, rääkimata tagajärgedest, mida põhjustab kokkupõrge põdra, karu või mõne suurema loomaga.

„Meenus üks juhtum, kus metssiga jooksis teele auto ette. Sea mass ja auto kiirus oli selline, et siga mitte ei paiskunud sõidukist eemale pärast kokkupõrget, vaid pressiti sõiduki mootoriruumi. Kapoti avamisel oli metssiga sisuliselt ümber mootori ja auto läks mahakandmisele,“ selgitas Orulaid. „Samuti näitab praktika, et näiteks kokkupõrge suurema koeraga põhjustab autole sama suure kahju, nagu kokkupõrge kitsega.“

Koduloomade eest vastutab omanik

Ehkki koduloomadega kokkupõrkeid on üldiselt vähe, meenub Orulaidile kindlustusjuhtum, mis annab aimu suurele loomale otsasõidu tagajärgedest. „Kui üks inimene sõitis autoga külavaheteel, siis ründasid teda lahti pääsenud hobused, pekstes masinat kapjadega ning hammustades selle plastosasid. Kahju ulatus 10 000 euroni ning hobuste omanik pidi kahju hüvitama,“ rääkis Orulaid.

Kui metsloomadega on selge, et tekitatud kahju ei saa kelleltki välja nõuda, siis koduloomade puhul vastutab kindlustusjuhtumi korral nende omanik, kes on kohustatud tagama turvalisuse nii loomale kui ka kõigile teistele. „Kokkupõrkel koduloomaga on soovitatav kutsuda politsei, et tuvastada looma omanik, kui loom jääb teele. Tavaliselt on loomad kiibistatud, siis on võimalik omanik tuvastada ja nõuda temalt kahju hüvitamist,“ rääkis Orulaid.

Suuremate loomadega n-ö laupkokkupõrke korral võivad kahjud ületada 5000 eurot. Kõik sõltub ka sõidukist ja selle varuosade ning remonttööde maksumusest. Ei ole erakordne, kui pärast kokkupõrget suurema loomaga tuleb hävinud auto maha kanda, sest taastamine ületab sõiduki väärtust. Samas on olukordi kus sõidukit ei olegi tehniliselt võimalik taastada. „Mahakandmisele lähevad pigem vanemad sõidukid, aga ka elektroonikat täis uued autod, mille taastamine võib liiga kalliks osutuda. Näiteks purunes ulukiga kokkupõrkesse sattunud uuema veoauto esiosa täielikult ja sõiduki remondihind ületas 25 000 eurot,“ lisas Orulaid.