Tõnu Mertsina: ettevõtete väike kasumlikkus ohustab nende konkurentsivõimet

Mittefinantsettevõtete käive vähenes selle aasta esimeses kvartalis küll 5%, kuid langus aeglustus juba teist kvartalit järjest. Kuigi ettevõtete käive on kukkunud allapoole pikaajalist kasvutrendi, jäi languse põhi möödunud aasta kolmandasse kvartalisse.

Ettevõtete kogukäibe vähenemist veavad hulgikaubandus, töötlev tööstus ja energiatootmine

Kõige enam mõjutasid aasta esimesel kolmel kuul ettevõtete käibelangust hulgikaubanduse, töötleva tööstuse ja energiatootmise käivete kukkumine – nende kolme tegevusala arvele läks enamus langusest. Nõrk sise- ja välisnõudlus piiravad kaubanduse ja töötleva tööstuse majandustegevust, energiasektor on aga hädas elektritootmise konkurentsivõimega. Samas andis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste müügitulu suurenemine teistega võrreldes märkimisväärselt tugeva panuse nii kogukäibesse kui ka -kasumisse.

Ettevõtete käive vähenes kogukuludest enam ning kasumi langus süvenes. Ettevõtete kogukasum on vähenenud juba alates möödunud aasta kolmandast kvartalist. Enim tõmbasid sektori kogukasumit allapoole hulgikaubanduse kasumite vähenemine ning energiatootmise, jaekaubanduse ja majutuse kahjumid. Kui energiatootmises ja majutuses on viimastel aastatel kahjumeid ette tulnud, siis jaekaubanduse kahjumit aasta esimeses kvartalis nägime viimati kaheksa aastat tagasi.

Kuna paari aasta tagune ülitugev kasumite kasv viis need tollal tavapärasest tasemest oluliselt kõrgemale, on kogukasum, vaatamata langusele, praegu veel pandeemiaeelsest ajast veidi suurem.

Ettevõtete kasumlikkus viimase 15 aasta väikseim

Tööjõukulude kasv on küll aeglustunud, kuid ettevõtete käibelanguse juures on see jätkuvalt liiga tugev ja nende osakaal käibes tõusis viimase nelja aasta kõrgeimale tasemele. Sellest suuremad olid tööjõukulud koroonakriisi ja 15 aasta taguse majanduskriisi ajal, mil need ei jõudnud reageerida piisavalt kiiresti ettevõtete käibe langusele.

Liiga kiire tööjõukulude kasv on soodustanud ettevõtete kasumlikkuse (kasumi osakaal käibes) langust, mis kukkus esimeses kvartalis viimase 15 aasta madalaimale tasemele. Sellest nõrgemat tulemust nägime 2009. aasta tugeva majanduslanguse juures. Kasumlikkus on teatavasti oluline ettevõtete finantstervise näitaja. Ettevõtted võivad liiga vähese kasumlikkuse juures kaupade ja teenuste müügihindu tõsta, et oma finantsseisu hoida või parandada, mis omakorda võib piirata nõudlust ja halvendada ettevõtete konkurentsivõimet.

Pankrottide arv on suurenenud

Pikaleveninud majanduslangus on andnud löögi osade ettevõtete vastupidavusele. Ettevõtete pankrottide arv on 2022. aastasse jäänud põhjast järk-järgult suurenenud ning selle aasta esimese nelja kuuga on see tõusnud registrite ja infosüsteemide keskuse andmetel juba üle pikaajalise keskmise. Samas, kui arvestada pankrotte asutatud ettevõtete kohta, on neid veel napilt alla pikaajalise keskmise. Creditinfo andmetel on suurem osa pankrottidest tulnud ehitusest, töötlevast tööstusest ja kaubandusest, kuid ka toitlustamises on pankrotte olnud selle tegevusala suurusega võrreldes üsna palju. Nendest neljast tegevusalast tuli esimeses kvartalis ligi kolmveerand kõikidest pankrottidest.

Languse põhi on seljataga, kuid taastumine on aeglane

Majapidamiste ostujõu suurenemine, intressimäärade langus ja aegamööda kosuv välisnõudlus parandavad aga ettevõtete kasvu väljavaadet. Kuigi ettevõtete jaoks jäi halvem olukord eelmisse aastasse, on langusest taastumine aeglane. Mittefinantsettevõtted annavad ligi 70% Eesti majanduses loodud kogulisandväärtusest, mistõttu mõjutab selle sektori käekäik oluliselt meie sisemajanduse kogutoodangut (SKT-d).

Kuna hinnakasv on aeglustunud, on vähenenud ka töövõtjate surve palgakasvuks. Samas ei võimalda tugevat tööjõukulude tõusu ettevõtete habras finantsseis. Palgakasv küll aeglustub, kuid see jääb lähiaastatel üsna tugevaks ja inflatsioonist kiiremaks.

Ettevõtete väljavaate paranemine peaks mõningase viitajaga tooma leevendust ka tööturule. Sesoonsel mõjul on registreeritud töötus viimastel kuudel juba vähenenud, kuid ettevõtted on uute töötajate värbamisel veel ettevaatlikud. Töötusemäär jääb sel aastal mõõdukaks ja koos majanduskasvu paranemisega peaks järgmisel aastal veidi langema. Hõivatute arv sel aastal küll väheneb, kuid see jääb jätkuvalt suureks. Nõudluse paranedes võimaldab kõrge tööhõive ja paindlik tööturg ettevõtetel rakendada kiiremini juba olemasolevat tööjõudu, mis peaks kasvu taastumist toetama. Samas on ohukohaks suurest tööjõukulust põhjustatud konkurentsivõime nõrgenemine.