Spikker iduettevõtjale: millised võimalused on välismaalasele Eestis töötamiseks?

Jõudsalt kasvavatesse Eesti iduettevõtetesse tööle asumiseks ning uute tehnoloogiaettevõtete Eestisse toomiseks on loodud erinevaid võimalusi alates laialt tuntud startup-viisast kuni e-residentsuseni välja. Advokaadibüroo Hedman jurist Anastasia Miller andis ülevaate erinevatest võimalustest ja nende eripäradest.

Startup Estonia andmetel on Eesti idu- ja tehnoloogiaettevõtete töötajatest täna viiendik ning asutajatest koguni kolmandik välismaalased. Samal ajal rõhutatakse, et vajadus oleks veelgi suurem ning Eestis napib sektori edasiseks kasvuks vajalikke inimesi.

Kõige levinumaks viisiks idusektorisse tööle asumiseks või iduettevõtte asutamiseks on startup-viisa kasutamine. Startup-viisa saamise tähtsaim eeldus on aga Eestis registreeritud äriühingule ametliku iduettevõtte määratluse saamine. „Kui äriühing on komisjoni poolt tunnustatud iduettevõtteks, võimaldab see asutajatel siia ümber kolida või palgata oma ettevõtesse töötajaid väljaspoolt Euroopa Liitu,“ ütles advokaadibüroo Hedman jurist Anastasia Miller.

Startup-staatuse taotlemise protsessi käigus tuleb esitada veebipõhine taotlus ekspertkomisjonile, kes hindab ettevõtte ja selle toote või ärimudeli üksikasju ning otsustab, kas see on uuenduslik ja skaleeritav, vastates iduettevõtte kriteeriumitele. Kui komisjoni otsus on positiivne, antakse startup-viisa üheks aastaks.

Startup-viisa alternatiiviks on viisa töötamiseks ehk tegemist on pikaajalise D-viisa vormiga, mida antakse välismaalastele, kes kavatsevad Eestis töötada. „Viisa edukaks taotlemiseks tuleb paraku esitada rohkem dokumente ning kõige olulisem on, et taotleja peab tõendama Eestis töötamist, selleks sobib näiteks tööleping. Ühtlasi peab Eesti ettevõte taotleja töötamise Eestis eelnevalt registreerima,“ tõi Miller välja.

Eestis äriühingu asutamiseks ja selle täisdigitaalseks juhtimiseks mugavaim võimalus on e-residentsuse programm. „E-residentsus võimaldab asutatud äriühingut interneti teel hallata, kuid see ei anna asutajale õigust Eestit külastada või siin pikemalt viibida. Samas võib see osutuda vajalikuks, kui ettevõte areneb ning asutaja tahab arengule kohapeal rohkem kaasa aidata,“ tõi Anastasia Miller välja programmi eripärad.

Veel üheks võimaluseks Eestis pikaajaliseks elamiseks on tähtajaline elamisluba. Eesti elamisluba annab selle omanikule õiguse Eestis töötamiseks. „Näiteks võib elamisluba taotleda iduettevõtte asutajale või töötajale startup-staatuse alusel. Sarnaselt startup-viisaga on aga selle eelduseks, et ettevõte on ekspertkomisjoni poolt ametlikult tunnistatud iduettevõtteks,“ rõhutas Miller.

Paraku peab arvestama, et välistöötajate sisserändele on Eestis seatud 1990. aastatest pärinev piir 0,1% Eesti rahvaarvust ehk umbes 1300 inimest aastas. „Sisserände piirarvu alt on välja arvatud iduettevõtetes töötavad ja iduettevõtlusega tegelevad välismaalased, mistõttu otsustavad selle valdkonna välismaalased tihti eelkõige iduettevõttega seotud elamisloa kasuks,“ selgitas Miller.

Elamisloa taotlemise protsessiga kaasneb samuti nii erinevate dokumentide esitamine kui ka riigilõivu tasumine. Elamisluba antakse välja maksimaalselt viieks aastaks ja seda saab pikendada.