Viimaste aastate üldine intresside tõus rahaturul pani laenuvõtjad surve alla ning tõstis säästjad ja kogujad eelisseisu. Seda kinnitab ka Eesti Panga statistika, mis näitab, et viimasel paaril aastal on tähtajalised hoiused eestlaste seas taas populaarseks muutunud. Näiteks esimeses kvartalis seisis Coop Panga tähtajalistel hoiustel 70% kõigi panga klientide rahast ja nõudmiseni hoiusel ehk tavalisel arvelduskontol 30%.

Panga jaoks on see muidugi suur kulu, sest tähtajalise hoiuse eest maksab pank klientidele kuni 5% intressi. Võrdluseks: nõudmiseni hoiuste eest maksab Coop Pank Rahasahtlis hoitava raha eest 2% ja Rändrahnu tavalise arvelduspaketi kontojäägilt 1%. Kusjuures Coop Pank on üks väheseid, kes arvelduskontol oleva raha pealt nii heldelt intressi maksab. Tavaliselt maksavad Eestis tegutsevad pangad arvelduskontol seisva raha eest sada korda väiksemat intressi ehk 0,01%.

Põhjuseid, miks kodumaine Coop Pank tahab oma klientide arvelduskonto ehk nõudmiseni hoiuse eest arvestatavat intressi maksta, on kaks. Ühelt poolt on kodumaise Coop Panga missioon Eesti elu edasi viia, teisalt on panga visioon olla igaühe edulugu – sealt ka soov oma edu klientidega jagada ja neile tagasi anda.

Hoiustamine on turvaline

Nii tähtajalise kui ka nõudmiseni panga hoiuse suur pluss on see, et need on kõige turvalisemad ja riskivabamad viisid raha hoidmiseks ning kasvatamiseks. Nimelt tagab Riiklik Tagatisfond nii tähtajalised kui ka nõudmiseni hoiused koos teenitud intressiga kuni 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Hoiustamist pakuvad lisaks pankadele ka hoiu-laenuühistud, mis reklaamivad end sageli kõrgema tootlikkusega ning lubavad pankadest kohati kordades suuremaid intresse, ent tuleb arvestada, et need hoiused tagatisfondi seaduse alla ei kuulu ja hoiu-laenuühistu tegevuse lõpetamisel on oht oma rahast ilma jääda.

Tähtajaliste hoiuste intresside tipp saavutati möödunud aasta suvel, mil Coop Pank pakkus hoiustele kuni 5% tootlust. Nagu ennustati, on nüüdseks üldise intressikeskkonna languses pöördunud langustrendi juba ka hoiuste intressid ja see trend jätkub. Praeguseks on 12 kuu hoiuste intressid suuremates Eesti kommertspankades langenud 3,5% kanti. Suuremat tootlust võivad täna pakkuda veel vaid lühemad tähtajad ja eripakkumised. Läbivalt on näha ka seda, et pikemate tähtaegadega hoiused on intresside edasise languse ootuses hinnastatud juba odavamalt kui lühemad.

Kuidas targalt hoiustada?

Tähtajaline hoius on mõeldud kindla summa hoiustamiseks kindlaks tähtajaks, näiteks aastaks. Kui hoiustaja on veendunud, et selle perioodi jooksul raha tarvis ei lähe, tasub valida pank, mis pakub turvalist hoiustamist ja parimat intressi, ning avada üks hoius.

Teine võimalus hoiustamiseks on kose strateegia. See tähendab, et suurem summa jagatakse mitme tähtajalise hoiuse vahel, mis lõppevad eri aegadel – see tagab ka raha vabanemise koos intressidega jao kaupa ehk justkui katkematu kosena.

Näiteks, kui hoiustajal on 12 000 eurot vaba raha, võib sellega 4% intressiga tähtajalisel hoiusel teenida aastaga 480 eurot. Teine võimalus on avada igal kuul 1000-eurone tähtajaline hoius, sest nii hakkab raha hoiustelt igal kuul järgemööda vabanema. Hajutatud hoiuse puhul tuleb aga arvestada, et intressikeskkond on pidevas muutumises ja seda hoiuse intressi, mida pakuvad pangad tähtajalisele hoiusele täna, ei pruugi nad pakkuda näiteks järgmisel või ülejärgmisel kuul.

Mida teenitud intressidega teha?

Teenitud hoiuseintressid on võimalik välja võtta iga kuu või korraga hoiustamise perioodi lõpus. See valik oleneb hoiustaja vajadusest.

Kui hoiustaja soovib oma hoiuse pealt teenitud tulu kohe kasutama hakata, on asjakohane valida igakuised väljamaksed. Tähele tuleb panna aga seda, et igakuise väljamaksega hoiuse intressid kipuvad olema mõnevõrra madalamad kui hoiustamisperioodi lõpul välja makstavate intresside puhul. Kui puudub vajadus kohe intressi tulu kasutama hakata, on mõistlikum ajastada intresside väljamakse hoiuse lõppemisega samale ajale, sest nii saadakse maksimaalselt kõrget intressimäära.

Tähtajalist hoiust avades küsib pank tavaliselt ka seda, kas hoius lõppeb konkreetsel kuupäeval või soovitakse, et hoius pikeneb automaatselt. Esimene variant sobib eelkõige neile, kes panevad hoiusele intressi koguma näiteks pere järgmise aasta suureks suvereisiks mõeldud raha või tulevase eluaseme sissemaksu. Sellisel juhul on teada, et seda raha soovitakse kasutada täpselt aasta pärast, ja mõistlik oleks valida konkreetsel kuupäeval lõppev hoius.

Need, kes soovivad oma vaba raha pealt püsivalt riskivaba intressitulu teenida, võiksid eelistada automaatselt pikenevat hoiust, sest nii ei pea tähtaja möödudes tegelema uue hoiuse avamisega.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega või konsulteerida spetsialistiga.

Jaga
Kommentaarid